Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad, parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Marksism andis paljudele rahulolematutele ja midagi teha üritavatele gruppidele ja üksikisikutele võimaluse oma tegevust teoreetiliselt põhjendada ja edasi arendada. Kuna marksismi põhisisu oli suhteliselt lihtsalt edastatav, siis hakati seda paljukordselt ümber jutustama vestlustel, kitsamates ringkondades, koosolekutel, lendlehtedes, ajalehtedes jm. Marksismi rakendamine reaalses poliitikas avaldas tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marxi mõju maailmale Marxi mõju ühiskonnale on olnud väga suur. Tema teooriate uskujute kohta on keeltesse tekkinud uusi sõnu. Näiteks marksistideks nimetatakse inimesi, kes usuvad, et kapitalism ei jää püsima ja see peab lõppema töölisklassi poolt tekitatud revolutsiooniga. Paljud diktaatorid, nagu näiteks Lenin ja Mao Zedong, on pidanud ennast Marxi järeltulijateks.
sajandi teisel poolel mitmesugustes marksismile tuginevates ringides, sõpruskondades, liikumistes ja organisatsioonides. Marksism andis paljudele rahulolematutele ja midagi teha üritavatele gruppidele ja üksikisikutele võimaluse oma tegevust teoreetiliselt põhjendada ja edasi arendada. Kuna marksismi põhisisu oli suhteliselt lihtsalt edastatav, siis hakati seda paljukordselt ümber jutustama vestlustel, kitsamates ringkondades, koosolekutel, lendlehtedes, ajalehtedes jm Õige pea kujunes marksismi edasiarendustest omamoodi usu küsimus. Marksismi ideid võis selgitada kui rahulikku, evolutsioonilist teed, aga ka kui vägivaldset, revolutsioonilist. Mõisteid "sotsialism" ja "kommunism" võis tõlgendada erinevalt. Algasid vaidlused ja võitlused selle nimel, milline liikumine esindab kõige "õigemat" ja "puhtamat" marksismi. Juba 1863. aastal loodi esimene marksismi ideoloogiale tuginev partei Saksamaal , mille rajamisest loeb
Henri III lootus ,,nüüd olen ma lõpuks kuningas" osutus siiski enneaegseks. Guise'ide matustel osales üle saja tuhande pariislase, kes üheaegselt küünlaid kustutades vandusid: ,,Nii kustutagu Issand ka Valois'de dünastia!" 13. jaanuaril 1589 suri intriigide peasepistajaid kuninga ema Katariina di Medici. Henri III andis end lõunast lähenevate Navarra Henri vägede kaitse alla. Koos liiguti Pariisi peale. Katoliiklased ootasid hirmunult uut ja vastupidist Pärtliööd. Lendlehtedes küsiti, kas tõesti ei leidu ainsatki ausat katoliiklast, kes karistaks kuningat Guise'ide tapmise eest? 1. augustil 1589 aus katoliiklane leidus: dominiiklasest munk Jacques Clément viis pariislaste unistuse täide, mõrvates vihatud kuninga. Nantes'i edikt Henri IV nime all Prantsusmaa troonile saanud Navarra Henri [15891610], pani aluse Bourbonide dünastiale Prantsusmaal. Katoliiklased uut kuningat ei tunnistanud. Kulus enam kui üheksa aastat,
annaabi.ee 
