Seda eelkõige kahel põhjusel – rahvas julges kommunistlikule võimule vastu astuda ja samas saadi aru, et läänemaailma ei tee midagi ning nad on üksi jäetu. Poola ja Ungari sündmused jäid aga Eestist enamjaolt kõrvale. On küll mitmeid näiteid, et need meeleolud ka siia jõudsid nagu Tartu III KK poiste poolt loodud „Eesti Noorte Malev”, kelle liikmed levitasid Tartus ööl vastu 4.novembrit 1956 umbes 300 Ungari ülestõusu toetavat ja Eesti vabadust nõudvat lendlehte.1 Sellised näited olid aga tollal, kui alles mõni aasta tagasi oli Eesti sovetiseerimine lõpule jõudnud, üpris harvad. Selline rohkem infosulus elamine ning teadmatus iseloomustab ka praegu Põlvamaal Ahjal elava Kuno Ojala mälestusi 50-ndate aastate kohta. Sündinud 1932.aastal Tartus, saatis ta ka oma esimesed eluaastad seal mööda. Kuno elas emaga Mäe tänaval ning siiamaani mäletab selgelt, kui 1940.aasta suvel Punaarmee linna sisse marssis
kujunenud musta-valgekirju võlukepi. ,,Ka artisti enese välimus oli ümbrusega kooskõlas. Moodsa fraki ja pikkade kitsaste pükstega Robert-Houdin sarnanes armastusväärse majaperemehega, kes võtab vastu arvukaid külalisi. Mustkunstniku osavates kätes ilmusid ja kadusid lilled ja apelsinid, suled, tuvid ning kuldkalad."12 Etenduste eel jagas Houdin vaatajale enda toimetatud ,,Cagliostro"-nimelist 13 lendlehte, mida vaheaegadel elavalt uuriti. See näitab väga hästi mustkunstniku suhtumist ja austust oma publiku vastu, kuna ei olnud just kerge valmistada igaks esinemisõhtuks uusi satiirilisi kirjutisi ja lustlikke karikatuure. Kuigi Robert-Houdini esinemisstiil oli endiselt salongilik, ei olnud see määratud enam aristokraatlikule vaatajale, vaid kodanlasele. Laval käitus ta justkui inimene
paremateks lõssi ja teiste jääkproduktide väärindajaks. Eesmärgiks oli peekonisigade tootmine ja eksportimine, et välisvaluutat teenida. 1.märts 1923 a asutati Eesti Seakasvatajate Selts (ESS), kelle peamiseks ülesandeks oli Eesti oludele vastavate sigade aretaminej a peekonsigade kasvatamise propageerimine. 1923. a seakasvatuspäevadel alustati suurt selgitusaktsiooni üle maa, anti välja 20 000 lendlehte ,,Kasvatage peekonisgu1", pidevalt korraldati kursuseid, anti välja erialakirjandust. 1923 a ostis ESS Inglismaalt 30 jorksiri ja 9 saksa väärissiga, kellega pandi alus meie esimestele sugulavadele. Kohalike sigadee parandamisel orienteeruti jorksiri (inglise suur valge) seale, samuti nähti ette aretada maatõugu sigu, kes olid hästi kohanenud kohalike oludega. Hakati rajama sugulavasid ja kuldijaamu, kuhu osteti sigu iigi abirahade ja pikaajaliste laenudega
annaabi.ee 
