ja käinud koolis. 7 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, Aru- Raidsalu 2012 4 Minu nägemuse kohaselt on Eesti hariduse kvaliteedi ja praktiseerivate õpetajate kutsumuse ja motivatsiooni kõige tugevamaks mõjutajaks pidevad poliitilised muutused haridusmaastikul. Eestis on populaarseks saanud lendlause: meil puudub hariduspoliitika! See väide on tõene, kui mõista hariduspoliitikat pidevalt areneva ühiskonnasiseste kokkulepete süsteemina ühiskonna hariduslike eesmärkide ning nende saavutamise teede ja vahendite kohta. Selliste lepete olemasolust ja tekkimise viisist sõltumata toimib mingi hariduspoliitika kogu aeg, iseküsimus on, kui eesmärgistatud, mõtestatud ja süsteemne see tegevus on (Aarna 1996). 8
Kõrgaadli võimu piiramine. Riigis saavutatakse usuline ühtsus, hugenottide eelisseisundi kaotamine(neile määratakse kõrgemad maksud, vabastatakse riigiametitest ja nende juurde majutatakse sõjaväelasi). Kuigi Louis XIV aegsel Prantsusmaal ei kutsutud kokku erinevaid seisuste esinduskogusid. L'Etat c'est moi. Absolutistlik riigikord seadis valitseja taas riigi keskpunkti. „Riik – see olen mina!” (pr L’Etat c’est moi!) ei olnud ainult Louis XIV-le omistatav lendlause. Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik, sageli ka kirikupea ühes isikus. Kuningavõimu ja parlamendi vastasseis Inglismaal. James I katsed võimupiire avardada viisid ta õige pea vastuollu parlamendiga, millele kuningas jätnuks meeleldi üksnes nõuandva rolli. Peamiseks tüliõunaks kuninga ja parlamendi vahel kujunes maksude kehtestamine. Et
Inglismaa valitsemises võib kohata absolutistlikke jooni vaid kodusõja-eelsel ning restauratsiooni perioodil. Ka Skandinaavias kehtestus absolutism kontinentaal-Euroopast nõrgemal kujul. Mõistagi ei kujunenud absolutistlikku riigikorda Euroopa vabariikides, samuti Poolas. Absolutistlik riigikord seadis valitseja taas riigi keskpunkti. ,,Riik see olen mina!" (L'Etat c'est moi!) ei olnud ainult Louis XIV-le omistatav lendlause. Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik, sageli ka kirikupea ühes isikus. Valitseja isiksus, tema oskused ja võimed määrasid paljuski riigi käekäigu. Valitseja otsustusala kasv suurendas ka tema töökoormust. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi (miles perpetuus), mis jättis
annaabi.ee 
