Ta oli väga kuulus.Ühel päeval sattus suure tormi tagajärjel loomaaeda Serena,keda Louis polnud ammu näinud.Ta mängis Serenale trompetit ja nüüd armus emaluik temasse.Aga ära lennata nad ei saanud,sest loomaaia direktor ütles,et Serena kuulub nüüd loomaaiale.Jälle kutsus Louis Sami appi.Kõik koos mõtlesid nad välja plaani,et Louis ja Serena võivad ära lennata,kui nad on aeg-ajalt nõus oma pesakonnast ühe poja loomaaiale loovutama.Nad lendasidki koos tagasi Kanadasse,kus nad said oma esimesed pojad.Oma teenitud raha viis Louis isale,kes lendas kohe muusikapoodi,et trompet kinni maksta.Poemüüja tulistas teda,sest arvas,et luik tuli uuesti vargile.Õnneks oli haav kerge ja kõik lõppes hästi.Louis ja Serena lendasid igal kevadel Kanadasse.Ja kui sügisel oli aeg lõuna poole lennata,käisid nad alati läbi kõik kohad,kus Louis oma rännakutel käinud ja töötanud oli
septembrikuust saadik haiglas. Vahepeal on teised eestlased juba Aafrikasse tagasi saadetud, kuid kuulduste kohaselt olevat kaks uut eesti päritoluga leegionäri toel Indo-Hiinasse. Oma haiglasse sattumise kohta selgitab ta järgnevalt: ,.Juhtus, et käisime septembrikuus üle hulga aja jälle öises luurepatrullis. Olime kaheksa- mehelise grupiga. Osa mehi oli võtnud viina ning seepärast liikumisel ka juttu rohkem kui lubatud. Vaenlane muidugi kuulis meie tulekut ja ootas peidus. Varsti lendasidki granaadid. Kohe said paar-kolm leegionäri raskesti haavata, kelledest üks kohe suri. Mina sain kiliud reielihasesse ja põlveliikmesse. Sellest hoolimata võtsime lahingu vastu ning tegime oma parima kuni abi kohale jõudis, keda olime raadio teel kutsunud. Nii olen siinses haiglas (igavene hullumaja!) viimased kuud lamanud. Paar päeva tagasi lasti mind välja ning nüüd luukan ringi puhkekodus. Muuseas otsustasingi selle sita juhtumi pärast mitte enam pikendada oma teenistusaega."
Kellele see oleks olnud hea? kõrgele hüpata. Aga kellele ebamugav? Lindudele. Kassile. Mees ja linnud Oli ilus talvepäev. Lund sadas ja maas olid pehmed lumehanged. Üks mees viis lindudele süüa. Mehe nimi oli Martin. Martinile meeldis linde toita. Tal oli lahke loomuga. Martin pani lindude söögimajja teri. Linnud lendasidki kohale ja hakkasid sööma. Enne seda kui Martin tuppa tagasi läks, jälgis ta veidike linnukesi. Puude vahelt oli üks kass märganud linde. Kassi kõht oli hirmus tühi. Ta hiilis vaikselt linnumaja juurde. Kass hüppas lindude söögimajja, et linde püüda. Ta proovis linde tabada, kuid see ei õnnestunud. Enne, kui kass söögimajja maandus, jõudsid linnud minema lennata. Seda kõike märkas Martin. Mees jooksis söögimaja poole tagasi, et kass minema ajada. Ta
annaabi.ee 
