Elamus minevikust 22. novembril 2010. aastal käisin Soomes, Helsingis The Eastpak Antidote Tour’il. Peaesinejaks oli Kanada rokkmuusika-ansambel SUM41 ning soojendajateks USA’st Georgiast pärit popp-punk ansambel Veara ja Texasest pärit punk-rokk ansambel Riverboat. Kontsert oli oodatust palju lõbusam ning isegi meeneid sai kaasa ostetud. Ma pole küll eriline punk-rokk fänn, kuid see kontsert süvendas sedasorti muusika kuulamist minus tunduvalt, võttes arvesse veel seda, et SUM41 on läbi aegade olnud üks minu lemmikbändidest. Esimesena hakkas rahvast üles kütma Veara. Nende, nagu ka teiste soojendusbändide, laulud ja muusika oli minu jaoks uus, kuid nemad hakkasid mulle kõige rohkem meeldima. Veara põhilauluks oli ’My B-Side Life’, mis sai ka ühtlasi minu uueks lemmiklooks selle kontserdi vältel. Teisena astus lavale Riverboat Gamblers. Nagu sedasorti muusika esitajatel kombeks, olid nad väga liikuv...
moevooludega. 1950.-60. aastatel kasutati rohkelt tsentraalse kompositsiooniga rahvusornamenti ja figuraalkompositsiooni. 1970. aastatel valitsesid loodusmotiivid. 1980. aastatest peale võidutseb aga geomeetriline või abstraktne ornament. Üha populaarsem on minimaalne värvi ja dekoori kasutamine ja naha enda loomupärase faktuuri-ilu esiletoomine. 1990. aastatest astuvad naha kõrvale ka teised materjalid ja julgemad vormiotsingud. Minu lemmikumad nahakunsti näited. Väga huvitavate joonistuste ja värvivalikuga. GUDRUN SJÖDÉN. TALV 2013. MUHU KOLLEKTSIOON Gudrun Sjödén on Rootsi disainer ja omanimelise kaubamärgi rajaja, kelle loomingut on sageli inspireerinud mõni tugev rahvuslik eripära. Gudrun Sjödéni talvekollektsioon on Muhu saarest inspireeritud folkloristlik värviplahvatus. Baltimaades tehakse traditsiooniliselt väga fantaasiaküllaseid rõivaid ja aksessuaare, kasutades ootamatuid mustri- ja
nahk, käes mustad küünarnukini ulatuvat sõrmeotsteta kindad ning kuldne piik, puusal hõbedased litrid, jalas valged püksid ja valged saapad. Muusikali „Mees La Manchast“ muusika oli väga võimas, tugev ning uhke. Seal lauldi mitmeid laule, need kõik olid väga hästi lauldud. Orkester mängis ka väga hästi. Nendest lauludest, mis lauldi mul oma lemmikut ei olnud, sest kõik olid väga-väga head. Mulle meeldis kõik selle etenduse juures, aga kõige lemmikumad olid näitlejate kostüümid, sellepärast, et need olid nii kihvtid, lahedad ja värvilised. Liisa Maria Vokk 5B
ERM-is toimunud konsert algas võimsalt ja rahvas hoidis tuju üleval terve sõu ajal. Olin siis Metsatöllu avastamise faasis ja ei teadnud kõiki laule nende repetuaaris. Pärast seda kontserdit sain aru, et päris paljud laulud on saanud lemmikuks ning kuulasin neid hiljem ikka päris mitu korda. Mõned lood mis jäid eriti meelde olid: ,,Hundiraev", ,,Vimm", ,,Saaremaa vägimees" ja ka ,,Lahinguväljal näeme, raisk!". Võin siiamaani öelda, et need on ühed lemmikumad Metsatöllu lood. Mis puududtab kontserdi üldmuljet, siis tahaksin öelda, et eriti silma jäid bändi riietus stiil. Nad kandsid erinevaid asju, mis olid teksa lappidest kokku õmmeldud. Lisaks riietusele on väga lahe, et julgevad kasvadada pikaks oma juuksed, millega siis saab suurema osa ajast vehkida ette ja taha. Mina arvan, et see teebki selle bändi eriliseks. Metsatölli juures armastan ka nende rocki segamist Eesti folk muusikaga, mis kajastub nende pillides
malet mängivad. 3.1 Mis Sa arvad, miks ei lähtuta ajalooliste seiklusfilmide puhul ajaloolistest faktidest, vaid lisatakse väljamõeldud sündmusi ja tegelasi? Mina arvan, et seda tehakse selleks, et film oleks põnevam ja kaasahaaravam. Teiseks peab film seoses ja lugu sujuv olema. Muidu ainult faktidel põhinev film võib lõpuks väga väga igavaks muutuda ning keegi ei viitsi seda vaadata, lisaks oleks ta katkendlik ja ebaselge. 3.2 Millised on Sinu lemmikumad ajaloofilmid? Kas need on dokumentaal- või seiklusfilmid? 1. Kindlasti on minu üheks kõige lemmikumaks filmiks ,,Viimne reliikvia’’. See on seiklusfilm. Põhjendus: mulle meeldib, et see film on üsna lihtsa sisuga. Tegelased on enamasti rõõmsameelsed, mõte üsna arusaadav. Film on väga hea seiklusfilmide armastajatele, kuid samas leiavad ka ajaloolased sealt midagi huvitavat. Kõige tipuks on sellest filmist tulnud keelde palju kilde. 2
lapsel kes käib Tapa Gümnaasiumis on selle üle uhke tunne. Küsitluse kokkuvõte Kui minu isa koolis käis, siis oli koolimaja seest roheliste, pruunikate ja hallide värvidega. Maas oli linaleum ja talvel oli külm, kuna tuul puhus akendest sisse. Traditsioonidest olid neil spordipäevad, riiklikute pühade aktused, matkapäevad ja neil olid ka paraadid, kus pidi marrsima ja punaseid lippe kandma. Minu isa kõige lemmikumad õpetajad läbi aastate olid vene keele õpetaja Nadjuk, inglise keele õpetaja Greenbaum, klassijuhataja, treener ja ka füüsika õpetaja Elmu Kopelmann. Nadjuk ja Greenbaum meeldisid talle sellepärast, et nad suutsid oma aine huvitavaks teha ja nad olid temaarust normaalsed, ning Elmu meeldis sellepärast et ta oli direktor ja õpetaja, aga trennis ning suvel laagris rihkem nagu omasugune noor poiss. Muidugi pidid nad ka vastavalt ajale ja kohale käituma
annaabi.ee 
