emasloomadest, alla 2 aasta vanustest poegadest ning ühest või mitmest isasest. Lõvid puhkavad umbes 20 tundi ööpäevas, ülejäänud 4 tundi kulub jahipidamiseks. Jahti peavad nad peamiselt öösel. Emasloomad lähevad luurele mitmekesi. Nad piiravad saaklooma osavalt ümber ning suunavad ta siis ühe peidus oleva kaaslase poole. Võimsa hüppega maandub viimane ohvri turjal, sellel haaratakse ka koonust ja ta tapetakse. Isased jahist osa ei võta. Lõvide lemmikroaks on gnuud, antiloobid, sebrad, gasellid ja tüügassead. Võimaluse korral varastavad nad toitu ka hüäänidelt ja geparditelt. 3.3 JAANALIND Jaanalind on suur lennuvõimetu lind. Tal on pikad ja tugevad sulgedeta jalad, mis teevad temast hea jooksja. Pika ja sulgedeta kaela otsas on 2 m 75 cm kõrgusel väike pea. Kaks suurt üliterava nägemisega silma uurivad savanni kõrgelt ja märkavad kiskjaid juba kaugelt, et õigel ajal põgeneda
valmistatud sepik. Murretes aga püsisid kindlad vanad nimed nt nisurõõsk. Kala käisid peremehed Võrtsjärve kalameestelt rukki vastu vahetamas. Peamiselt saadi kiisku - mõõt mõõdu vastu, 1 vakk rukist 1 vaka kiiskade vastu. Kuid kalaroogadel ei ole mulkide toidulaual olulist kohta. Värsket liha kasutati toiduvalmistamisel harva. Vaid seatapmise päeval või mõnel pool isegi 24 tundi hiljem keedeti päädikurooga (päädikud ehk rupskid). Seda peeti sulaste lemmikroaks. Lihatagavara soolati. Perenaised hindasid toidu tegemisel üle kõige pekki, sest selle väikestestki tükkidest jätkus toidule rammusama maitse andmiseks. Kui näiteks perenaine pidi enne uue sea tapmist liha laenama, siis laenati ainult pekki. Kõik söögid tehti rasvaga, kamararasva pandi tanguvorstipudrusse, sellega keedeti kapsaid ja putrusid. Rasvaga keedeti kaunviljaroogasid, värskeid kapsaid, kaalikaid, hiljem kartuleid; rasva pandi kastmesse. Rasvatagavara üle peeti
Renoirile meeldis Lyoni nukuteater, sest see oli säilitanud oma algupära. · Tervis oli Renoiril suurepärane viibimised Lõunas olid ta täielikult bronhiidist terveks ravinud. · Suurt rolli Renoiride elus mängis kandilise habeme ja kavalate silmadega maalikunstnik Deconchy. · Jeani ema mõistis, et Renoiri, tema meest ümbritsev keskkond peab olema ehtne ja loomulik nagu ta kunstki. · Laudade ülekuhjamine nõude ja kristalliga näis eputamisena. · Lemmikroaks olid tuhas küpsetatud kartulid, talvel aga kastanid. Ema köök oli vastavuses tema iseloomuga: kiire, lihtne, täpne. · Inimestesse, kes ei joonud veini, suhtus Renoir umbusaldusega: ,,Nad on kindlasti salajoodikud!". 4. · Kukkumine jalgrattalt, ratas libises veeloigus, mees kukkus kivihunnikusse, seemuutis Renoiri elu martüüriumiks. · 31. aastane Auguste'i naine Aline oli täidlane, kuid mitte paks, ja reibas.
annaabi.ee 
