Külastasin kontserti 31.08 Soomes, Jänsäs, Himos pargis. Muusika, mis esitati oli rock muusika ning Linkin Park esitas enda muusikat 00´ ja 10 ´ aastatest. Esinesid Rob Bourdon, Mike Shinoda, Dave Farrell, Joe Hahn, Brad Delson ja Chester Bennington. Konserti tegi eriliseks see, et olen lapsepõlvest saadik juba Linkin Parki jälginud ja nende laule kuulanud seega kontsertile minna oli väga eriline tunne. Minu lemmiklugu-In the end Minu lemmiklugu oli,,In the end´´. Lugu (nagu teisedki) oli rock stiilis. Olin seda lugu varemgi Youtubest kuulnud, kuid kohapeal oli see kõige parem. Lugu oli kaasahaarav, tehniliselt tugev. Selle laulu kuulamine tekitas minus häid emotsioone, sest nagu ennem mainitudki, olin seda varem kuulnud, kuid otse oli seda parim kuulata. Samas natuke ka kurva tunde, kuna sõnad on kurvad ning panevad mõtisklema. Teiste paladega võrreldes oli see sarnane. See oli rock, nagu teisedki. Iga
.......................................................................................4 Elton John mängib Austraalias kriketit (1987).......................................................................4 2.Elton Johni bänd.......................................................................................................................5 2.1 Eltoni muusikakarjäär......................................................................................................5 3.Elton Johni lemmiklugu...........................................................................................................6 3.1Eltoni lemmiklugu..................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud allikad...............................................................................................
Lisalauluks esitas koor uue loo „Õhtu ilu“, mis oli taaskord väga ilus laul, veidi uinutav ja rahustav. Kogu kontserdi jooksul oli vaid üks asi mis mulle üldse ei meeldinud. Silma riivasid nimelt tahvelarvutid osade lauljate käte vahel. See on täielkult minu arvamus, kuid tahvelarvuti klassikalise musta kaustiku asemel rikub koorilaulu idülli. Õnneks tõmbas tähelepanu neilt ära südantsoojendav muusika. Kokkuvõttes jäin loomulikult rahule, sest leidsin omale paar uut lemmiklugu, mida õhtuti kuulan. Vahelduseks on selline koorilaul tänapäevasele popmuusikale suurepärane. Pärti ja tema koori kuulaksin veelgi, kui mõni kontsert tulema peaks. Mulle tõesti meeldis.
Kovacsi. „After you, Mr. Gershwin“, mida ma polnud küll kunagi varem kuulnud, kuid esimesest helist alates teadsin, et lugu on väga ilmekas. Minu varasematest kontserdikogemustest erines see peamiselt oma hariva ülesehituse tõttu ning tekkis imeline hetk, kus tundus, et muusikud mängisid ainult minule. Lood, mida mängiti olid väga erinevad. Kõlas lugusid, mida teab iga eestlane ning kuulsin mitut pala, mis on üle ilma kuulsad. Minu lemmiklugu oli „Ungari tants“ nr. 5 J.Brahmsi sulest. See oli kiire rütmiga ja tõmbas päeva käima, nagu lubatud. Olen „Ungari tantsu“ varemgi kuulnud ning seda päris muusikute esituses kuulda oli eriti meeleolukas. See meeldis mulle teistest paladest (nt C. Debussy. „Linalakk tütarlaps“) rohkem, sest rahvaviise lõbus kuulata ning ette kujutada vastava ajastul rahva elu. See sobis kogu kontserdi konteksti nagu valatult, Eesti heliloojate ning „Ukuaru valsile“ oli „Ungari
tsellokvartett jälle mängimist. Kuna saalis oli peamiselt nooremad kuulajad, siis esitati muusikaajalugu puudutavaid küsimusi. Ühel kontserdikülastajal oli võimalus asendada üht muusikut ja elus esimest korda tsellomängu proovida. Kõige rohkem meeldis mulle kvarteti esituses ABBA ,,Mamma mia". See oli energiline, haarav ja unustasin, et tegemist oli vaid nelja tsellisti etteastega. Tundus, et laval on terve orkester. Küllap oli see minu lemmiklugu ka seepärast, et olin hiljuti vaadanud kinos vaimustunult muusikafilmi ,,Mamma mia". Neli meest, neli tooli, neli tsellot ja kaunis ja meeliköitev muusika . Tsellokvarteti C-JAM kontsert oli meeleolukas ja üllatuslik. Kuna tsellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpillikvartett, improvisatsiooniline big-band, metalne ja kaasakiskuv rock-muusika, tundlik ning emotsionaalne tsellokõla, siis see muusika ei jäta külmaks ühtegi kuulajat.
Kõik, kes laval olid, olid seal naeratusega. Kontserdi tegigi eriliseks kogu see positiivne suhtumine, mis lavalt tuli ja kogu Jääääre vaba olek. Nad polnud laval kui suured tuntud staarid, vaid kui sõbrad, tuttavad, kes natukene jutu kõrvale pilli mängivad. Sellest hoolimata olid lood esitatud professionaalselt ja sõbrahinda tegemata. Mingit allahindlust tõesti ei toimunud, pillimehed mängisid kogu võhmast. Kui hakata aga valima lemmiklugu, siis läheb raskeks. Jäääärel ei esinegi nagu halbu ja häirivaid lugusid. Kuid jah, pikema mõtlemisega tekivad mõned lood, mis paistavad oma geniaalsuse ja kaasahaaravusega rohkem silma kui teised. Nendeks olid näiteks „Kosk“, „Viimane tramm“ ja „Patune mõte“. Kuid eriliseks lemmikuks jäi vist laul „Jäljed“, mille Sööt ise on kirjutanud. Loo žanr on, uh, ei teagi. Jääääre žanr’i on kuidagi raske määrata, Jäääär on lihtsalt Jäääär
Avateos Mozart aaria ooperist „ Cosi van Tutte“ oli väga särav esitus, sopran laulis meisterlikult, pianist mängis soravalt, sõrmed liikusid nii kiiresti, et imestasin, kuidas üldse on võimalik käsi nõnda liigutada. Teine teos aaria „Figaro Pulmast“ oli samuti ladus esitus, bariton elas hästi muusikasse sisse, laulis väga suure kire ja armastusega teost. Kolmandana tuli esitusele duett Mozardi ooperist „Don Juan“. Sellest saigi mu kontserdi lemmiklugu. Esiteks oli huvitav see, et nad laulsid kahekesi ja tekkis selline omavaheline tugev kokkusulamine muusikas, tunnetasid teineteise laulu ja samuti pean kiitma pianisti, kes järgnes neile, ta jälgis hoolega mõlemat solisti. Tegemist oli väga ilusa teosega ja rahvas aplodeeris tugevalt. Järgnesid Puccini, Leoncavallo, Puccini, Offenbachi, Rahmaninovi muusika , mida nautisin täielikult. Kontserdi viimaseks teoseks esitati kaks Tšaikovski teost, neist kõige viimane oli mu teine
varem siin kontserdi andnud. Samuti ütles, et Eesti on parim koht tervel planeedil. Ilm oli suhteliselt kehv, vihma sadas ja pilvine oli, seega Jared Letol tuli idee. Ta soovis teha video, kus ta alguses räägib kaamerasse, et nad jõudsid Eestisse, ilm on halb ja keegi ei ilmunud kohale ning lõpuks siiski näitab seda suurt rahvamassi, kes neid tegelikult kuulama oli tulnud. Video õnnestus vägagi edukalt. Kõige rohkem meeldis mulle eelviimane lugu, Hurricane, sest see on läbiaegade mu lemmiklugu olnud. Jared laulis seda nii võimsalt, südamest. Minu arvates õnnestus kontsert sajaprotsendiliselt. Kõik oli perfektne. Nad suutsid terve publiku kaasahaarata, hüppasid kõik, nii noored kui ka vanemad inimesed. Võin käsi südamel öelda, et see oli üks parimaid õhtuid mu elus. Kõik see rahva sees tunglemine, et lava ette saada, hääle ära karjumine, hüppamine. Ma ei oodanud sellelt kontserdilt üldse nii palju, võibolla ehk selle pärast see nii sügava mulje jättiski mulle
taustalaulja Omar Nõmm, kitarrist Mihkel Masso, basskitarrist Karl- Gunnar Isand ja solist Johannes Naan. Ursula andis välja kaks albumit: ,,Annamemenõu" 2005. aastal ja ,,Armastan end aeglaselt" 2006. aastal. Mulle meeldib Ursula sellepärast, et nende laulude sõnad on nii huvitavad ja nende lugude viisid nii kaasakiskuvad. Nende sõnad tunduvad alguses hästi ajuvabad, aga kokku loovad alati ühe kindla ja selge pildi. Minu üks lemmiklugu on ,,Puu taga ilvest". See on küll armastuslugu, aga mulle meeldib, kuidas sõnad seal nii ilusti järjest jooksevad. 2007. aastal lõpetas bänd tegevuse, sest bändi liikmed hakkasid tegelema muude asjadega ja leidsid, et see etapp nende elus on läbi.
annaabi.ee 
