kontserti sõbranna soovitusel ning samas see pakkus mulle enim huvi ja tundus olevat hea ajaviide reede õhtuks. Esinejateks olid Uku Suviste ning Fred Rõigas, kes mõlemad laulsid ning mängisid vaheldumisi kitarri ning süntesaatorit. Nad esitasid erinevaid tuntuid, kuid ka mitte tuntuid palasid nii eesti kui ka inglise keeles. Laulud olid enamjaolt tundelised mida oli uskumatult hea kuulata, sest mõlemad lauljad on vokaalselt väga tugevad ja omavad palju esinemiskogemusi. Minu lemmiklauluks osutus kontserdi viimane laul - Olav Ehala ning Jaan Tätte ,,Tahan olla öö'' . See pala on mu lemmik olnud juba aastaid ning ülimalt mõnus oli seda laulu kuulata esimest korda otse, mõne meetri kaugusel olles esitajast, mitte CD plaadilt või Internetist. Laulul on väga armas sõnum ning kaunid eestikeelsed sõnad, sobis suurepäraselt kontserdi lõpetuseks. Uku Suviste on pärit muusikute perest kelle mõlemad vanemad Väino ning Sirje Puura on Eestis väga tuntud ooperilauljad
kitarrimäng ja trummipõrin olid kõlavad ning nauditavad. Võrreldes teda Ott Leplandiga, siis eelistan ma kindlasti superstaari. Ott meeldis mulle juba superstaari saates ning ka muusikalil, kuid nüüd teda uuesti nähes mõistsin, et ka mina võin pidada ennast tema fänniks. Tema laulud, tema hääl ning kindlasti välimus- kõik on super. Oti lauludest jäid kõige enam meelde laulud: ,,Otsides ma pean su jälle leidma", ,,Süte peal sulanud jää", ,,Läbi öise Tallinna", ,,Sinuni". Lemmiklauluks on ,,Läbi öise Tallinna", sest selle laulu sõnadega meenuvad mul nii mõnedki toredad mälestused. Superstaari hääl on võimas ja ta suudab end kuulama panna. Kuna tal endaga kaasas esinemisel polnud Lenna Kuurmaad, siis laulu ,,Sinuni" esitas ta klaveril, kuid ilma Lennata. Kuid Lenna asemel üritas publik kaasa laulda ning üheskoos tuli see üsnagi hästi välja, sest tundus, et Oti laulud on rahval juba pähe õpitud.
Kurjam. Kurjamit liigitakse sageli geto-punk'iks oma rullnokkadest, süstimisest ja muust slummieluga seostuvast rääkivate laulude pärast. Kuulsamaks looks on neil laul nimega ,,Mees sa ei tea, kui kiiresti ma löön". Esimesel pilgul tundub Kurjam suhteliselt labasena, kuid olles ühel nende kontserdil ei lähe kaua, et aru saada sellest, et enamus laulude all peitub ühiskondlik kommentaar või et tegemist on satiiriga. Esinemise lemmiklauluks oli mul ,,Keskerakonna uus hümn", mis oli lihtne, kuid meeldejääv ja mis pani ka mind kaasa laulma: ,,Vali Keskerakond! Hurraa!" Eelviimaseks bändiks oli The Flowers of Romance, mille zanriks on uusromantiline punk. Flowers oli muidu olnud Vennaskonna liikmete kõrvalprojekt juba aastast 1999, kuid aastal 2013 ütles laulja Tõnu Trubetsky, et Vennaskond on ametlikult lahku läinud ja nüüd on ainult olemas bänd nimega the Flowers of Romance.
Kurjam. Kurjamit liigitakse sageli geto-punk'iks oma rullnokkadest, süstimisest ja muust slummieluga seostuvast rääkivate laulude pärast. Kuulsamaks looks on neil laul nimega ,,Mees sa ei tea, kui kiiresti ma löön". Esimesel pilgul tundub Kurjam suhteliselt labasena, kuid olles ühel nende kontserdil ei lähe kaua, et aru saada sellest, et enamus laulude all peitub ühiskondlik kommentaar või et tegemist on satiiriga. Esinemise lemmiklauluks oli mul ,,Keskerakonna uus hümn", mis oli lihtne, kuid meeldejääv ja mis pani ka mind kaasa laulma: ,,Vali Keskerakond! Hurraa!" Eelviimaseks bändiks oli The Flowers of Romance, mille zanriks on uusromantiline punk. Flowers oli muidu olnud Vennaskonna liikmete kõrvalprojekt juba aastast 1999, kuid aastal 2007 ütles laulja Tõnu Trubetsky, et Vennaskond on ametlikult lahku läinud ja nüüd on ainult olemas bänd nimega the Flowers of Romance.
annaabi.ee 
