põhjuseks, miks Emili vahepeal metsa kadus. 11 Emili ja Niika said lapse, kellele pandi nimeks Ursula ehk Karuke. Kevadel jooksid nad aga samamoodi kahekesi ära, nii et Niika jäi üksi ja läks tagasi külla. Tungalpähel oli lasknud Niika soobli maha, kes tõi Niikale õnne. Pärast selle teada saamist, läks Niika marju korjama. Oli hilissügis ja korjamise ajal hakkas lund sadama. Korraga miski krabises ta lähedal, kütt haaras püssi ja kogemata lasi maha oma lemmikkaru. Ta võttis karu südame ja viis selle tuppa, see hõõgus soojalt ja ei jätnud löömist. Niika võttis südame kaissu ja uinus, loom tähendas talle väga palju. Selle aasta lõpus koju minnes, märkas ta inimest, kes oli veidikene enne küla maha kukkunud ja külmunud. Kui Niika tema juurde jõudis sai ta aru, et see oli Nganassaan. Ta jätkas küti elu, kuid Emilit ja oma last ei näinud ta enam kunagi. Gauk, kes oli enne Laima mees, lahkus ka külast, kuna sai parema töö
Vahepeal oli juttu õnnetalismanist. Niikal pidi see olema suur soobel ning et õnne oli tuli tast teha topis. Niika aga ei lasknud teda maha. Järgmisel talvel tuli tema juurde Tungalpähkel väga kurva ilmega. Nimelt oli hoopis tema lasknud Niika talimsani maha, aga see toob hoopis halba õnne. Pärast selle teada saamist läks Niika marju korjama. Oli hilissügis ja korjamise ajal hakkas lund sadama. Korraga miski krabises ta lähedal, kütt haaras püssi ja kogemata lasi maha oma lemmikkaru. Ta võttis talt välja südame ja viis selle tuppa. See hõõgus soojalt ja ei jätnud löömist. Ta võttis selle kaissu ja uinus. Loom tähendas talle väga palju. Selle aasta lõpus koju minnes, märkas ta et keegi kõnnib tema ees, küla juurdde jõudes hakkas sellel inimesel raske, veidikene enne küla oli ta maha kukkunud ja külmunud. Kui Niika tema juurde jõudis sai ta aru, et see on Nganassaan-tema vaimne pool, õpetaja, teejuht. Kui saatusejuht sure,
põhjuseks, miks Emili vahepeal metsa kadus. 11 Emili ja Niika said lapse, kellele pandi nimeks Ursula ehk Karuke. Kevadel jooksid nad aga samamoodi kahekesi ära, nii et Niika jäi üksi ja läks tagasi külla. Tungalpähel oli lasknud Niika soobli maha, kes tõi Niikale õnne. Pärast selle teada saamist, läks Niika marju korjama. Oli hilissügis ja korjamise ajal hakkas lund sadama. Korraga miski krabises ta lähedal, kütt haaras püssi ja kogemata lasi maha oma lemmikkaru. Ta võttis karu südame ja viis selle tuppa, see hõõgus soojalt ja ei jätnud löömist. Niika võttis südame kaissu ja uinus, loom tähendas talle väga palju. Selle aasta lõpus koju minnes, märkas ta inimest, kes oli veidikene enne küla maha kukkunud ja külmunud. Kui Niika tema juurde jõudis sai ta aru, et see oli Nganassaan. Ta jätkas küti elu, kuid Emilit ja oma last ei näinud ta enam kunagi. Gauk, kes oli enne Laima mees, lahkus ka külast, kuna sai parema töö
annaabi.ee 
