Uute kõlavärvide otsinguil hakati kasutama uudseid, seni kasutamata mänguvõtteid, traditsioonilistel pillidel. Palju tarvitati sordiine, et kõlavärvi tumedamaks muuta. Samuti hakati kasutama tavatute pillide kooslusi või kirjutati traditsiooniliste pillide partiid mitte iseloomulikesse tessituuridesse (näiteks flöödi alumist registrit, mis on teadupärast palju nõrgem ja suhteliselt ebamugav mängida). Kuid ka see oli juba uus kõlavärv. Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid. Kellpillirühm, mis mängis nii olulist rolli romantikutel kaunite ja tundeküllaste ning lennukate meloodiate eksponeerimise, kaotas orkestris juhtpositsiooni. Impressionistide jaoks polnud meloodia muusika kõige olulisemaks komponendiks. Meloodia puhul, kuna oli tegemist siiski prantsuse muusikutega, mängis olulist rolli ka rahvamuusikast pärit mõjutused. Eriti tuleks esile
sillerdav koloriit. Kasutusel olid reeglitest vabastatud vabad harmoonilised järgnevused ja kohati läheneti ka improvisatsioonile. Muusikalised liinid olid pikad ja voolavad, kasutati lahendusteta akorde, mis jätab tunde nagu vahetataks helistikku. Rütmiline karakter teostes oli üldiselt vaba ja painduv, esines ka äkilisi rõhke ning ostinatosid, mis olid aga enamasti mõeldud rohkem vaikusseisangu kui liikumise edasiandmiseks. Impressionismi heliloojate „lemmikinstrumentideks“ olid orkester ja klaver. Orkestris olid flöödid ja klarnetid kasutatud nende tumedamates, madalamates registrites. Viiulid mängisid kõrgeid partiisid, trompetid ja sarved olid vaigistatud. Kasutati palju harfi, trianglit, kellamängu ja ka celestat. Tähtsaimad impressionismi heliloojad olid C.Debussy, O.Respighi, E.Satie, P.Dukas, F.Delius ja ka K. Szymanowski. „Impressioon, tõusev päike“ (1872) C.Monet Claude Debussy (1862-1918) C
See kunstivool tõi muusikasse peened nüansid, värvivarjundid ning valguse ja varju mängu. Muusika pööras erilist tähelepanu orkestri ja instrumentide kõlavärvidele. Uudseid, seni kasutamata mänguvõtteid, hakati kasutama traditsioonilistel pillidel. Kõlavärvi tumedamaks muutmiseks tarvitati palju sordiine - esemed, mis asetatakse toru sisse heli tämbri ja tugevuse muutmiseks. Samuti kasutati tavatute pillide kooslusi. Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid ning keelpillirühm kaotas aga orkestris juhtpositsiooni. Impressionistid ei pidanud meloodiat muusika kõige olulisemaks komponendiks, olulist rolli mängis rahvamuusikast pärit mõjutused. Eelistati mitmesuguseid helilaade ning kindlate piirjoontega muusikaline teema võis lõpptulemusena asenduda vaid kooskõladega ja selgepiiriline muusikaline vorm kõlade märksa vabama järgnevusega. Meloodiatele oli omane
Impressionistid ei tahtnud näha suuri ühevärvilisi pindu Tõetruuduus, argusus Paul Wilhelm Burman (28.02.1888-3.06.1934)- eesti maalikunstnik ja graafik Edgar Degas (19.07.1834-27.09.1917)- prantuse kunstnik ja skulptor Muusikas Muusikat mõjutas esialgu vähem, aga ka seal tunti vajadust muusika järele Takistuseks oli akadeemiast pärinev konservatism Uute kõlavärvide otsinguil hakati kasutama uudseid traditsioonilistel pillidel Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid (nt. Pentatoonika) Tähtsamad heliloojad : Paul Benoit (1893-1979) Sündinud Nancy linnas Prantsusmaal Claude Debussy (1862-1918) Impressionismi võtmefiguur Üks mõjuvamaid heliloojaid 19. Saj lõpul ja 20. Saj algul Kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu Teosed peegeldasid sageli ka tema enda tundeid Teosed: Ooper „Pelleas et Melisande“ Orkestriteos „Nocturne“ Keelpillikvartett „g-moll“ Ernest Fanelli
annaabi.ee 
