Aidi Vallik- ,,Unekoer", ,,Koletise lugu" UUSI AUTOREID KAASAEGSES VÄIKELASTEKIRJANDUSES Heiki Vilep- ,,Kapiukse kollid" Kätlin Vainola- ,,Kelli- peaaegu haldjas" Ketlin Priilinn- ,,Lugusid koertest", ,,Evelini lood" Jaanus Vaiksoo- ,,Soovaimu lood" Ilmar Tomusk- ,,Tere, Volli!", ,,Pöörane puhkus Parakatkus" Kristiina Kass- ,,Samueli võlupadi", ,,Petra lood" MINU LEMMIKAUTOREID VÄIKELASTEKIRJANDUSES Minu üheks lemmikautoriks on Kristiina Kass, samuti Andersen. KIRJANDUSTEOREETILISI MÕISTEID: a)Hüperbool- kunstiline liialdus b)Fantastika- väljamõeldis, mõttekujutuslik, fantaasiaga seotud aines, ebareaalne c)Alliteratsioon- sama konsonandi kordumine kahe või enama sõna algul värsis d)Assonants- sama vokaali kordumine kahe või enama sõna pearõhulises silbis e)Aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus f)Grotesk-jämekoomiline vastandlike nähtuste ühendamine g)Koomika- naljakus, koomilisus
tunnustatud autoriteetide suhtes kui Corno di Basetto muusika alal oli ka teatrikriitik G. B. S. Oma ülesannet arvustajana võttis G. B. S. Väga tõsiselt, ta nõudis kriitikult ausust ja rangust nii iseenese kui ka oma lemmikute suhtes (tema enda lemmikuks tolleaegsete draamakirjanike seas oli Henrik Ibsen). Londonis elades täiendas Shaw end pidevalt. Tema huvi muusika vastu süvenes, ta käis palju kontsertidel ja muuseumides, eriti Natsionaalgaleriis, kuhu pääses tasuta. Tema lemmikautoriks sel perioodil oli P. B. Shelley Shaw ütles, et nagu Shelley, on ka tema vabariiklane, taimetoitlane ja ateist. Majanduslikult olid need aastad Shaw`le õige rasked, retsensioonid andsid nappi sissetulekut ja pärast tema surma leitud päevikust võime lugeda ülestunnistusi selle kohta, et mõnikord puudus tal isegi lõunasöögi raha. Paistab siiski, et rahanappus teda kuigi tõsiselt ei häirinud. Abielludes 1898. aastal praktiliselt aruka ja aktiivse iirlanna Charlotte Towensendiga,
eesti teatriajaloos esmakordne. (mängiti ka Riias ja Helsingis (1935) Sellega sai alguse omadramaturgia ja algupärandite lavaletoomine –alguses Hugo Raudsepa uuslooming, hiljem teisigi ja tundmatuid ja ka algajaid. (Tuntud kirjanikud hakkasid teatrile tükke kirjutama. kritiseeriti palju, aga publik võttis omaks ja kiitis) Aga põhiliselt ja massiivselt (nö oma autorit) Tammsaaret, 1939 oma maja avati Tammsaare Juuditiga. Teiseks nö oma või lemmikautoriks oli Luts –nendest kujunes teatri 2 sammast: dramatism ja huumor –mõlemad tabasid rahvuslikku karakteristikat. 1930ndatel lavastati niisiis tohutult Eesti algupärandit, millest saigi Draamateatri nö kaubmärk. Vahepeal, 1933 aastal Draamastuudio Ühing otsustas sulgeda esimese teatrikooli . Keegi ei toetanud materiaalselt. See kool ei tootnud näitlejaid vaid Draamateatrile, vaid ka teistele. 1935 tehti Kalmetile ettepanek viia kollektiiv külalisetendustele Helsingis
annaabi.ee 
