lähtub keldi rahvaluulest ja mida autorid on täiendanud erootiliste ning fantastiliste elementidega. Bretooniaineline rüütlieepika jaguneb laadilt nelja sarja: 1) värssnovellid nn bretooni leed 2) Tristani ja Isolde romaanid 3) Arturi romaanid 4) Püha graali romaanid Bütsantsi romaanid jõudsid Euroopasse ristisõdijate vahendusel. Bütsantsi kirjanduse tõusuaeg oli 12. sajand. Levinud oli tava luua eepilisi laule hiliskreeka lemberomaanide ainestikul, millele lisati idamaiseid muinasloolisi motiive. Bütsantsi romaanide peamiseks levikuajaks on 13. sajand. Esikoht kuulub taas Prantsusmaale. Kuid üht selle liigi silmapaistavamt romaani 'Flore ja Blanchefleur' tunrakse kõikjal Euroopas. Rüütlikirjanduse kõrval levib 12- 13. sajandil nii ladina kui rahvuskeelne klerikaalne kirjandus. Enamasti on teosed didaktilised, propageerides kiriklikku moraali. Tuntakse palju legende pühakute elust, näiteks 'Legend pühast Alexiusest'.
suhted, armastus ja sõprus. Laiem tähendus hõlmab ka pseudoajaloolisi jutustusi, kitsam- lembe- või olustikuromaan. Kajastab kaasaja jooni. Kangelased tunnevad end saatuse või mõne kõrgema olendi mängukannidena, nad on enamasti passiivsed, kannatavad ja peavad kannatust inimelu paratamatuks osaks. Romaani peakangelased on vooruslikud, ustavad armastuses, humaansed oma suhtlemises inimestega. Enamiku kreeka lemberomaanide süzeedes võib täheldada mõningast ühtusts. Kangelasteks on noormees ja neiu, mõlemad haruldaselt kaunid. Armastus puhkeb äkki, sündmused viivad lahku. Lahus olles jäävad armastusele truuks, taluvad kannatusi, pääsevad viimasel hetkel. Lõpuks saavad uuesti kokku, abielluvad, seekord pikaks ja õnnelikuks eluks. Peategelased satuvad sageli Idamaadesse. Noormees/neiu lähevad reisile, põgenevad, peavad teineteist surnuks, leidsid teineteist uuesti, tõestasid truudust
teemadeks olid peamiselt tundemaailm, eraelu, olustikulised sündmused ja perekondlikud suhted. Keskajal oli väga populaarne Rooma ajast pärit pseudoajalooline teos "Aleksandri teod". See räägib peamiselt Aleksander Suure retkest idamaadesse, kus ta kohtab igasuguseid elukaid: inimsööjaid, hiiglasi, imeloomi ning tutvub kummalise loodusega. Kitsamas mõttes nimetatakse kreeka romaaniks aga lembe- või olustikuromaani. Lemberomaanide kangelasteks on enamasti noormees ja neiu, mõlemad on haruldaselt kaunid. Neil tekib armastus esimesest silmapilgust või puhkeb niisama äkki, kuid sündmused viivad nad lahku. Nad langevad nt röövlite kätte või kiusavad neid türannid. Lahus olles jäävad nad ustavaks oma armastusele ja taluvad piinu ning kogevad ohte. Viimasel hetkel nad alati pääsevad. Lõpuks saavad kangelased jälle kokku ja abielluvad ning
annaabi.ee 
