Semantika: leksikaalne ja grammatiline tähendus Leksikaalse tähenduse all mõeldakse denotatsiooni, mis mingil lekseemil on sõnaramatus. Iga eraldi denotatsioon on semeem. Denotatsioonid on igaüks omaette konventsionaalne norm. Samas on lekseemid enamasti mitmetähenduslikud ja see muudab denotatsioonide kirjeldamise raskemaks. Igas keeles on mõnevõrra erinevaid denotatsioone, kindlas kultuuris olulisemad nähtused kinnistuvad (leksikaliseeruvad), nt laulmise kohta käivad lekseemid, mille puhul on olulised laulmist iseloomustavad tunnused saanud eraldi sõna, ebaolulised aga mitte. Nähtusi e reaalsust jagatakse osadeks eri keeltes mõnevõrra erinevalt, isegi väga oluliste nähtuste puhul on see nii. Denotatsioonide kirjeldamine Üldisemad-olulisemad sõnad on võimalikult informatiivsed, tihti üldistused mingite alammõistete pinnalt ning enamasti koosnevad nad ühest sõnast
Kvotatiiv e kaudne kõneviis Isik 50. Predikaatanalüüs. Predikaatanalüüs - lähtekohaks lekseemide sõnasemantiline kirjeldus ja eesmärgiks on selgitada, kuidas moodustub lause tähendus. Omadusi ja suhteid väljendavad elemendid on predikaadid. Predikaatanalüüs kirjeldab lause denotatsiooni poolt. Grammatilised sünonüümid e sümbolid, mille tähendused on sama denotnatsiooniga grammatilised vormid. Suur osa on metafooridel, tihti ka leksikaliseeruvad ning argisuhtluses toodetakse uusi metafoore koguaeg. Kollokatsioon Kollokatsioon - sõna tähendusest sõltuvad tendentse esineda koos teatud sõnadega. (hobused hirnuvad, lehmad ammuvad) Kollokatsioonide väljaselgitamine eeldab üldiselt suurte tekstikorpuste kasutamist. 51. Semantilised võrgustikud. Mõistesüsteemi abil kujuneb pilt sõnavarast kui suurest võrgustikust. Võrgustikus on mitu sisse- ja väljapääsu. (võivad olla temaatilised võrgustikud)
avariiolukordades (vajaliku sõna puudumisel või tähenduselt võõra sõna puhul). Sõnaloomeperioodi lõppemise põhjustena on paljud uurijad nimetanud järgmisi: 1) lapse sõnavara kasvab, ta õpib tundma keelenormi ning hakkab valdama erandeid ja detaile; 2) laps hakkab end ise piirama, keeldudes kõigest ebatraditsioonilisest — kujuneb keelevaist ja kriitiline suhtumine oma kõnesse; 3) lapse poolt omandatavad vormid leksikaliseeruvad, morfoloogilised elemendid ühinevad, laps hakkab paljusid tuletisi kasutama terviksõnadena, s.t. ei moodusta neid alati uuesti, vaid valib mälust valmissõna. Grammatiliste oskuste areng. Traditsiooniliselt jaguneb grammatika süntaksiks ja morfoloogiaks. Seejuures süntaks on kõrgem tasand, mille kaudu omandatakse sõnad, nende vormid (morfoloogia) ja hääldamine. Grammatika ja sõnavara piiril kujunevad sõnamoodustusprotsessid. Kuid ka need alluvad süntaksi seaduspärasustele
annaabi.ee 
