erinevate täidistega. Kõige populaarsemad täidised on tomatikuubikud või fagatini - värske kanamaksapasteet, kapparid, sibulad ja natuke ansoovist. Ribollita. Toscana suppide kuningas - rammus, talviste köögiviljadega makaronisupp (minestrone), mis on hautisetaoliseks paksendatud, lastes seal leival järgmise päevani liguneda ning ajades siis uuesti keema (sellest ka nimiri-bollita - uuesti keetma), kallates üle uute leivaviilude ja pihustades üle värske oliiviõliga. Koostisosad sõltuvad sellest, milline on vanaema retsept, kuid alati on seal vähemalt cannellini oad ja cavalo nero (must kapsas - lehtpeedi sugulane), lisaks muid köögivilju ja maitsetaimi. Gelato Firenzes tehakse maailma parimat jäätist. Piimast ja munakollasest valmistatud külmutatud maius on palju toitvam ja maitsvam kui pakitud ning kunstlikult kohevamaks klopitud jäätis, mida müüakse väljaspool Itaaliat.
Viimasel puhkusepäeval manitses ema Pauli naistest (eriti prantslannadest) eemale hoidma. Ta oli pojale muretsenud kaks paari uusi aluspükse, mida sel perioodil ei olnud peaaegu kusagilt saada. VIII Paul suundus õppekursustele. Barakkide kõrval asus vene sõjavangide laager. Sealsed elanikud olid näljas ning olid nõus isegi prügikastidest jääke sööma. Samuti tegelevad vangid kauplemisega. Nad nikerdavad kujukesi ja vahetavad neid leivaviilude vastu. Viimasel pühapäeval enne ärasõitu külastasid Paul õde ja isa Bäumerit. Räägitakse ema operatsioonist, mille eest maksmiseks raha tuleb leida. IX Rügemendi juurde naastes otsis Paul kohe Katczinsky ja Alberti üles. Räägitakse sõja tekimise põhjustest, kellele see kasulik on ja kas keiser sai sõja algamist mõjutada. Luuresalk saadetakse uurima, kui sügav on vastase kaitseliin. Puhkuselt tulnud Paul pakub end vabatahtlikuna luuresalka. Ta jala kõrvale maandub granaat
prügikastist toitu otsimas. Venelased nägid välja heasüdamlikud. Nad kerjasid omale süüa. Nende seljad ja kuklad olid küürus, põlved kõverdunud ja pea vaatas poolviltu alt üles. Õhtuti läksid nad barakkidesse, et kaubelda. Nad kauplesid kõigega, millega võimalik ja vahetasid kõik, mis neil oli, leiva või söögi vastu. Saapapaari hinnaks oli üks sõdurileib ja väiksem täissuitsuvorst. Enamustel neist polnud enam millega kaubelda ja seega müüsid enda nikerdatud kujukesi leivaviilude vastu. Kui Paul vahipostil venelaste laagri juures oli, kogunesid venelased pimeduses traataia juurde ja hingasid nõmme poolt tulevat tuult. Päevad möödusid ja ühel hommikul maeti jälle üht venelast. Nüüd suri neid juba iga päev mitu tükki. Paul tundis juba mõnda venelast ja tutvus ka mehega, kes oskas viiulit mängida ja mängis talle seda üks õhtu. Viimasel pühapäeval enne ärasõitu külastasid Pauli õde ja ta isa. Pauli ema oli haiglasse viidud ja ootas seal operatsiooni
annaabi.ee 
