Kullakerad jagas ta ttarde vahel ra. --- Vaeselapse ksikivi Tegelased: vaeselaps perekoer Krants perenaine Phjatark leskmees Lhidalt: Elas kord ks vaeselaps, kellel polnud enam vanemaid ja tema ainukeseks sbraks oli tema perekoer Krants. Et sa saada, pidi ta iga pev hommikust htuni perenaisele ksikivil jahvatama. hel hommikul ei andnud perenaine vaeselapsele sa ja vaeselaps oli selle le vga nnetu. Siis ngi ta aga hte vana meest, kes talle leivakoorukese andis. Veel rkis vana mees, kes tegelikult oli kuulus Phjatark, et vaeselaps htul magama minnes rtiku pea mber seoks ja tleks: Magus unenoke, kanna mind sinna, kust ksikivi leian, mis ise jahvatab, et minu ndra abi pikemalt tarvis ei oleks! Veel hoiatas Phjatark, et kui ta peaks kirstu avama, ootab teda surm. Vaeselaps tegi nii, nagu Phjatark kskis, ja ta sattus huvitavasse unenkku, kus ta ngi kirstu, mis asus nagu prgus. See, et vaeselaps kirstu liigutada ei suutnud, see oli rohkem kui kindel
Tooge iga muinasjutu puhul välja üks õpetus või elutõde, mida see muinasjutt sisaldab. “Vaeslapse käsikivi” Elas kord üks vaeselaps, kellel polnud enam vanemaid ja tema ainukeseks sõbraks oli tema perekoer Krants. Et süüa saada, pidi ta iga päev hommikust õhtuni perenaisele käsikivil jahvatama. Ühel hommikul ei andnud perenaine vaeselapsele süüa ja vaeselaps oli selle üle väga õnnetu. Siis nägi ta aga ühte vana meest, kes talle leivakoorukese andis. Veel rääkis vana mees, kes tegelikult oli kuulus Põhjatark, et vaeselaps õhtul magama minnes rätiku pea ümber seoks ja ütleks: „Magus unenäoke, kanna mind sinna, kust käsikivi leian, mis ise jahvatab, et minu nõdra abi pikemalt tarvis ei oleks!“ Veel hoiatas Põhjatark, et kui ta peaks kirstu avama, ootab teda surm. Vaeselaps tegi nii, nagu Põhjatark käskis, ja ta sattus huvitavasse unenäkku, kus ta nägi kirstu, mis asus nagu põrgus
alla. Ta ei läinud väega linna, vaid jäi Lasnamäe all, praeguse Kadrioru köhal laagrisse. Linnast voolas määratu hulk rahvast välja laagrit vaatama ja sõjameeste käest röövitud kaupa ostma. Laager muutus suureks laadaplatsiks, kus kõike müüa oli: loomi, töö- ja majariistu, riideid, vilja ja -- orje, kõigepealt tüdrukuid; viimased leidsid vähe ostjaid, sest neid oli linna muidugi küllalt kokku kogunud; neid võis peaaegu leivakoorukese eest saada. Ivo tore telk seisis eraldi laagri tagumises osas ja telgi ümber seisid vahid, kes kedagi võõrast ligi ei lasknud. Hommikul pärast Tallinna alla tulemist istusid Ivo Schenkenberg ja Agnes von Mönnikhusen telgis pruukostilauas. Agnes oli 351 terve, ta kandis ainult pahemat käsivart veel sidemes, aga teda hoiti telgis kinni, sest et väljas käimine, nagu vanamoor seletas, tema õrnale tervisele esiotsa veel kahju oleks võinud tuua
annaabi.ee 
