Meie pagaritööstus sai 2. nov 2013. a 251 aastat vanaks. Esiklapseks loetakse Julius Valentin Jaekschi pagaritöökoda. Sealt saab alguse tööstuslik leivatootmine. Töökoda tegutses kuni 1994. aastani. 1912. a võeti Rotermanni leivatehases esimesena Tallinnas kasutusele elektri jõul töötavad leivatööstusseadmed. Leivatehases oli 16 küpsetusahju ja 6 tainasegamismasinat. 1. dets 1944 asutati Tallinna Leivatrust, mis koosnes 26 väiketöökojast. 1962. a moodustati ühtne Tallinna Leivakombinaat Tallinna Leivakombinaadist, Tallinna Leiva- ja Makaronikombinaadist ning Tallinna Leivatehasest nr 2. Hiljem ühendati neli tehast ja viis tootmisüksust ning võeti kasutusele nimi Leibur. 1993. a Leibur erastati. Praegune AS Leibur on kujunenud Julius Valentin Jaekschi pagaritöökojast, Rotermanni leivavabrikust ja leivatehasest nr 2. Leivatootmine Tartus Tartus alustati tööstuslikku leivatootmist 1912. a leivatehases CERES.
Leibur on Eesti lemmikleibade küpsetaja aastast 1762. Juba 247 aastat on Leibur teinud leiba kohalike traditsioonide ja retseptide järgi Eesti tarbija toidulauale. 1762 novembris ostis värske linnakodanik Julius Valentin Jaesch Tallinna vanalinna krundi koos kahekorruselise kivimajaga ja asutas sinna pagaritöökoja. 1914 tootmisel hakati kasutama elektrit. 1962 moodustati Tallinna Leivakombinaat. 1976 liideti neli tehast ja viis tootmisüksust, võeti kasutusele nimi Leibur. 2007 tähistati Leiburi 245. sünnipäeva. 4.1 Tooted Leibur pakub parimate rukkileivatraditsioonide kohaselt valmistatud leiba, kasutades selleks tänapäevast tehnoloogiat. Valikus leidub lisaks sellisele leivale, mida on eestlased harjunud sööma läbi aegade, rohkesti ka uudseid pagaritooteid. Eesti populaarseim sai on Leiburi Kirde sai, populaarseim leib aga Leiburi Tallinna peenleib.
logistika ning erinevate tugiteenustega. Ettevõte on loodud 2006. aasta juunis. 100% aktsiate omanik on AS Luterma. AS Kalev Chocolate Factory on Eesti Kaupmeeste Liidu liige. AS Vilma toodab pagari- ja kondiitritooteid ning jahulisi pooltooteid. Ettevõtja omab jahukondiitri sektoris sissetöötatud kaubamärki Vilma. Samuti on AS-il Vilma hästi toimiv tootmistegevus ning oskustööjõud. AS Vilma on asutatud 1. mail 1945. Tookordne riiklik ettevõte sai nimeks Viljandi Leivakombinaat. Täpselt 50 aastat hiljem ostis kombinaadi ära ettevõtte töötajate poolt 26. oktoobril 1991 loodud eraaktsiaselts Vilma. ASi Kalev Jõhvi Tootmine leiva ja saia tootmise traditsioonid ulatuvad 50 aasta tagusesse aega. Tänapäeval on ettevõtjal kaks tootmistsehhi kahes Ida-Virumaa linnas: Kiviõlis (küpsise tootmine) ja Jõhvis (leiva-saia ja kondiitritoodete toomine). AS Kalev omandas 99,1% ASi Kalev Jõhvi Tootmine (endine AS Järle) aktsiakapitalist 24. detsembril 2003.
Seda aega loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis. 1899 rajati sõjaväe leivatehas tehas nr 3. 1912 käivitati leivatehas Rotermanni kvartalis aadressil Hobujaama 1, mis oli 1886. aastal ostetud Dethloffi leivavabriku teine käivitamine. Tootmise taasalustamise põhjuseks oli Tallinna elanike arvu kiire kasv. 1949 kirjutati alla korraldusele Tallinna leivatehase nr 2 käivitamiseks Peterburi maanteel. 1962 moodustati Tallinna Leivakombinaat seniste Tallinna Leivakombinaadi, Tallinna Leiva- ja Makaronikombinaadi ning Tallinna Leivatehase nr 2 ühendamisel. 1976 liideti neli tehast ja viis tootmisüksust ning võeti kasutusele nimi Leibur. 1993 erastati ¾ ettevõttest toiduainetööstuskontsernile Cultor ja ¼ kontsernile Cerealia. (Cultor leivadivisjonist arenes hiljem välja tänane VAASAN Grupi tehaste kett). 1998 vahetus Leiburi omanik ning uuteks omanikeks said 55% osalusega Vaasan &
annaabi.ee 
