kultuuri s�ilimise ning edasise arengu. V�ike rahvas saab v�rdseks teiste suurtega. Kokku v�ttes, oma riik annab inimestele v�imaluse oma erip�ra j�rgi areneda, oma t�� vilju ise nautida ning k�ik see m�jub ainult positiivselt. S�ndmused, mis m�jutavad inimesi, v�ivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Nad v�ivad olla s�jad, leiutised, �histegevused v�i mis iganes. Ka m�jud v�ivad olla v�gagi erinevad, varieerudes surmast kuni maailma muutvate leiutisteni. Isegi kui s�ndmused on negatiivsed, on neid vaja �hiskonna arengu seisukohast. Arengu terviseks.
Tehnika minu elus Läbi ajaloo on mitmed inimesed üritanud midagi uut ja vajalikku valmis meisterdada. See on neil ka õnnestunud ja viinud tänapäeva ühiskonnas innovaatiliste leiutisteni. Areng on olnud meeletu viiamse saja aasta jooksul. Tehnika arengule on kõvasti kaasa aidanud sõjad. Üks tähelepanuväärsemaid fakte teaduse ja tehnika arengust on tuumaenergia. Nagu öeldaksegi, igal asjal on oma head ja vead, nii ka sellel. Tuumaenergia on võimas, kuid ohtlik. Tuumaenergia võeti kasutusele aatomielektrijaamade ehitamiseks kuid eelkõige võimsate pommide valmistamiseks. Kuid kuidas see mõjutab minu igapäevaelu? Igal koolipäeval äratab mind äratuskell
nende tundma õppimine.Tähtsustatakse meeskonnatööd. Eelis:ettevõetud asjad saavad kindlasti ja kiiresti tehtud. Puudus:kvaniteet võib välja tõrjuda kvaliteedi. 3. Sinu-panuste-ettevõtte-kultuur:suurte panuste kultuur, kus mööduvad aastad, enne kui liikmed saavad teada, kas toimiti õogesti või mitte.Org-s on slegesti välja kujunenud hierarhiline struktuur. Sageli pannakse kaalule kogu org. Tulevik. Tulevikule orienteeritus. Koosolekute tähtsus. Eelis: viivad suurte leiutisteni ja pöördeliste teaduslike saavutusteni.Puudus: haavatavus lühiajalise orientatsiooniga tegevustes. 4. Protsess-kultuur:vähese või puuduva tagasisidega ja madala riskiga. Keskendutakse protsessile ja sellele, kuidas midagi tehakse.Omane pankadele, riigiasutustele jne.Pikad koosolekud. Eelis: korrastatus,Puudus:administratiivsus, mis võõrandub eesmärkidest. Ettevõttekultuur ning oivikud Petersi ja Watermani käsitluses:
patendikonventsioonile võib patenditavuse määramisel, just eriti nanotehnoloogilise leiutise puhul, tegu olla ka avastusega. Sellisel juhul tuleb looduses esinevale ainele leida praktiline kasutatavus, milles teda reaalselt kasutada on võimalik, peale mida on võimalik ka looduslikult esinev aine ühe osana tervest leiutisest patenteerida. Sama kehtib ka sünteesimise tulemusel nanotehnoloogilise leiutisteni jõutud ainetega, mis on looduses esineva aine analoog või vaste. Sünteesitud aine patenteerimine eelpool nimetatud juhul ei ole takistuseks.52 Nanotehnoloogias aga puudub selge ülevaade looduses esinevatest ainetest, kus on ebaselge, kas sünteesitud aine vaste looduses leidub. Kui aga aine esinemist looduses tõestatakse peale sünteetilise aine patenteerimist, kas siis sellisel juhul jõutakse tagantjärele tulemusele, kus