pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid. Pronksiaja lõpuks võib kokkuleppeliselt pidada aastat 500 eKr, kuid sellele järgnes mitmesaja aastane üleminekuperiood n-ö päris rauaajale. Mõningates paremini uuritud piirkondades võib noorema pronksiaja sees eristada omakorda kahte alaetappi, mille piiriks on u aasta 800 eKr. Nooremasse järku (800500 eKr.) kuulub nimelt enamik meie kindlustatud asulate leiumaterjalist koos pronksivalamisjäänustega, sel ajal rajati ilmselt suurem osa meie kivikirstkalmeid, tutvuti ka rauaga jne. Varasematel aegadel ja kohati ka praegu on arheoloogilises kirjanduses kasutatud ka mõistet "varane metalliaeg". See periood hõlmab kogu pronksiaega ja eelrooma rauaaega, mil metalle kasutati veel suhteliselt vähe. Viimasel ajal on vähemalt Eestis hakatud loobuma selle perioodi eraldi väljatoomisest ning kasutatakse eraldi pronksi- ja eelrooma rauaaja nimetust. Rauaaeg (1
juhuslikult märkas karjääri profiilist väljakukkuvaid luid. Ta teatas leiust oma ülemustele ja nemad omakorda Viljandi muinsuskaitseinspektorile, Anne Kivile. 29. mail 1998. aastal käisid Raudsepa karjääris olukorraga tutvumas Heiki Valk ja Andres Vindi koos Anne Kivi ja Viljandi teedevalitsuse esindaja Hillar Allikuga. Päästekaevamised toimusid 1998. aasta suvel. 1.3. Vanus ja leiud. Kalmest väljakaevamistel leitud materjal pärineb 16. ja 17. sajandist. Peaaegu kogu leiumaterjalist (161 nummerdatud eset jms) moodustasid ehted, riietuse juurde kuuluvad esemed ja mündid. Leiti ka kirstunaelu. Leide säilitatakse Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetis. Sealsamas on ka kaevamiste aruanne, milles sisaldub ka välja kaevatud luustike paleoantropoloogiline anlüüs (Andres Tvauri, ,,Aruanne kaevamistest Halliste Kihelkonnas Kaubi külakalmistul juunis 1998", Tartu, 1998). 1.4. Matuste säilivus.
kuppelhaudadesse, nn tholostesse. Kõige rohkem üheksa on neid leitud Mükeene kindluse naabrusest. Kreeka keskuseid eristas Kreetast ka suuremate linnade puudus: losside ümber kujunenud hajali asustus ei andnud siin tõeliste linnade mõõtu välja, mistõttu toonast Kreekat ei saa, Minose Kreetast erinevalt, pidada linnatsivilisatsiooniks. Lineaarkirja B tahvlite järgi otsustades valitses lossi kuningas wanaks (isand) kelle troonisaal (nn megaron; tuntud arheoloogilisest leiumaterjalist) paiknes lossi arhitektuurses keskmes. Kuningale assisteeris nähtavasti väepealik lawagetas. Teada on ka kohalikud ülemad basileused (hilisemas kreeka keeles tähendas see termin kuningat) ja küllalt üksikasjalik võimuhierarhia, mille vahendusel lossiadministratsioon töötegijaid kontrollis. Vabade või poolvabade inimeste kõrval töötas lossi alluvuses ka palju orjatare. Lossile alluvail kogukondadel oli omavalitsusõigus.
annaabi.ee 
