aastal. Kuna Lascaux avastati nii hilja, siis ei kahelnud maalide vanuses enam keegi. Oldi ju juba varem samalaadsete leidudega kokku puututud. Hämmastas vaid maalide rohkus ja ilu. Euroopas on leitud poolteistsada maalingutega koobast. Lascauxi leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks. Siin on kõrvuti kütitavate loomadega kujutatud ka väga primitiivselt inimesi. Praeguseks arvatakse, et Euroopas leidub veel palju avastamata koopaid. Siiani leitutest on suurim Kesk-Prantsusmaalt leitud asukoht Leoni lähistel. 3.2. Koobaste Asukoht Lascaux' koobas asub Edela- Prantsusmaal Dordogne 'i departemangus. See koobas on kuulus imepäraste eelajalooliste maalingute poolest, mis on umbes 17 000 aastat vanad. Koopamaalide tegemise täpset aega pole suudetud välja selgitada. Need iidsed joonistused on tehtud koopa seintele kõige pimedamatesse koopasoppidesse.. Nad võimaldavad inimeste esivanemate elu kohta mõndagi teada saada.
D9-D10 0,14 49 5,17 D10-D12 1,00 49 0,10 KOKKUVÕTE Sooritasime katse, kus tuli erinevate kulude juures hinnata rõhukadu torudes voolamisel. Antud katse tuli sooritada erinevate torudega. Katseliselt saadud andmete põhjal oli võimalik määrata hõõrdekoefitsenti, kohttakistuste väärtusi ning torude karedust. Hõõrdekoefitsiendid tulid katsete puhul torus A ja C suuremad empiirilis võrrandi abil leitutest, torudes E,B väiksemad ja ka suuruste vahe oli väiksem. Torustiku kareduse kohta saab teha järgnevad järeldused: 1)Toru A tsingitud toru DN 25 Karedus on vahemikus 0,16 mm kuni 0,23 mm. Kirjanduse andmetel peaks sellise toru karedus olema 0,15 mm. Katseliselt leidtud karedus on veidi suurem kirjanduses antust. 2) Toru B - tsingitud toru DN 15 Katseliselt leitud karedus on 0,16mm kuni 0,2 mm, kirjanduses antud karedus on 0,15 mm
Jalgade puudumine ja kogukus näitavat aga seda, et liikumine ei etendanud selles rituaalis olulist osa. Kombineerides viljakuse rõhutamist (mõned veenused kujutavad ilmselgelt rasedat naist) ja punase ookri kasutamist kujukeste juures on vahest 34 oletatud nende kasutamist menstruatsiooniriituste juures. Võisid olla seotud ka kuu kasvamiste ja kahanemistega ja sesonaalse ajatsükli jälgimisega. Siberist saadud veenused erinevad mujalt leitutest nii proportsioonides kui ka töötluselt. Nt Malta asulakohalt on leitud u 30 veenusekujukest, mis on jagatud kahte rühma: 1. enamik sealsetest kujukestest on saledad (Euroopa omad on lopsakad). Neil on ka peenelt välja töötatud näod ja juuksed (Euroopas on pea väike, nägu puudu või väga skemaatiliselt märgitud). Mõnede veenuste kehasid katab üleni ornament, mida on tõlgendatud kui karusnahka (Euroopas alasti). 2. Mõned Malta veenused sarnanevad
annaabi.ee 
