Ta soovitas kokku kutsuda generaalstaadid ja seda kuningas ka tegi. Temast sai rahvuskaardi juht, kes hakkas läbi viima olulisi reforme. Püüdis läbi viia ka riigipööret, kuid tal puudus rahva poolehoid ja ka kuninga toetus. 4. Honore Gabriel de Mirabeau sündis 1749 ja oli tuntud ka kui krahv. Oli Prantsuse revolutsiooni algusaja juhte. Suri haigusesse, mis võis tuleneda tema meeletust elutempost ja veelgi intensiivsemast tööst. Ta suri vaid 42 aastasena ja oli leinatud kogu rahva poolt. Ei pooldanud vabariiki vaid konstitutsioonilist monarhiat, oli täielikult absolutismi vastane. Oli hiilgav kõnemees ja teda kutsuti ka isamaa isaks. Ta saavutas suure poolehoiu. Ta tahtis revolutsioonile pidureid peale tõmmata ja tegi kuningakojaga leppe. Teda hakati pidama reeturiks kui sellest teada saadi. 5. Jean Paul Marat 1743 aastal sündinud arst ja ka poliitik, kui ka radikaalne ajakirjanik
mida inimesed sellel ajal tunda võisid.5 Kirjanduses õitsesid Boccaccio ,,Dekameron" ja ,,Surmatants", mis olid oma aja kirjanduse parimad näited. ,,Surmatants" näitas, et olenemata sinu seisusest, vanusest või soost, surm on see, mis meid kõiki lõpus ühendab. ,,Surmatants" valmis inspireerituna Mustast Surmast ning näitas kui õrn on inimelu ning kui kiiresti võib see lõppeda.5 Läbi kirjanduse ja kunsti on näha, et katk oli inimeste jaoks maailma lõpp. Surnuid ei leinatud, surma ei kardetud, see muutus tavaliseks nähtuseks igapäeva elus. Omaksed aeti hauda ja kõrval seisid teised, kes ka oma pere matsid. Elu võis lõppeda nii kiiresti, et hommikul ärkad ja õhtul juba sured. 4 Wikipedia. Theories of the Black Death. http://en.wikipedia.org/wiki/Theories_of_the_Black_Death 5 Wikipedia. Black Death in medieval culture. http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Death_in_medieval_culture Tagajärjed ja tulemused
15. peatkk Toimus koosolek koosoleku otsa ning kik seletasid aina vabadusest. Indrek otsustas aga minna hrra Bstri poole, nagu ta millalgi oli lubanud. Vanast sgikohast mda minnes ngi ta uksel silti: Leina prast suletud. Bstri korteri juurde judis tuli aga vlja, et hrra Bstri on surnud. Indrek suundus sgikohta, kus pidi olema Bstri surnukeha. Ta luges Bstrile issameiet ning lahkus, ise meenutades oma pevi Vargamel, kus samuti oli palju leinatud. 16. peatkk Tna oli langenute matusepev. Ilm oli hilissgiselt tume, hmane, ridinud ja rske. Seoses leinamisega tuli Indrekule ikka ja jlle meelde Vargame ning seal toimunu. Talle tundus, et kogu selle linna kohta on leina siiski vhe, inimesed ei hoia kokku, ei toeta ksteist. Matuserong suundus lbi linna nii, et kui esimesed kirstud olid juba judnud agulirajoonidesse, siis viimased polnud veel liikumagi saanud. Samas tehti neid aina juurde. htuks olid kik maha maetud
ja eemalt pealt vaatas, kui asjalikult ja ükskõikselt mehed haua ääres talitasid, hakkas tal sellest tundmata vanamehest äkki hale meel. Ja ta ei võinud midagi parata, et ta täna unustas iseoma nukruse ja valu ning et silmad tõusid tal enne vett täis, kui ta õieti märkaski, mis temaga sünnib. Aga siis vaatas ta hirmunult enese ümber, nagu kardaks ta, et keegi võiks teda näha, ja läks edasi, mõeldes: nad võivad talle nüüd ükskõik kuidas mulla peale ajada; ka teda on leinatud, nii et ta ei või nuriseda. Mõni seda teab, kui kaua Indrek oleks rippunud kalmistu küljes, kui ta poleks seal kohanud härra Schulzi, oma endist saksa keele õpetajat, Koopulat. Juba eemalt pani Indrek teda tähele ja pidas endamisi aru, kas vanameest teretada või mitte, sest polnud kindel, kas ta Indrekut veel mäletab ja tunneb. Aga viimasel silmapilgul välgatas tal peas meeles seisnud jutuajamine härra Schulzi kodus ja isegi ei teadnud, miks kahmas ta tema ees mütsi peast
annaabi.ee 
