Sokrates ootas 30 peva surmaotsuse tideviimist, kuna sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ning siis ei tohtinud hukkamisi toimuda. (Ohvrilaevaga sitsid neiud ja noormehed Ateenast Delose saarele Apolloni pidustuste puhul ohvriande tooma.) Martin mtiskleb selle le, et enne surma hakkas Sokrates - suur loogik ja filosoof ning analtiline mistuseinimene - kirjutama luuletusi. Suvi on erakordselt rohke kapsaussidest, kes aedades kike rohelist jravad. Martin vaatab aknast mda tnavat liikuvat leinarongi, mis tuletab talle meelde ta enda surelikkust. Nii leinarong kui ussid (nagu laipa givad vaglad) on omamoodi surma ettekuulutajad. Tnaval kohtub Martin 22-aastase juudi neiu Isabellaga, kelle vanemaid ta teadis juba Peterburi pevilt. Tdruk on andekas pianist, kuid teenib elatist klaveritundide andmisega. Nad satuvad vestlema ja jutt lheb Sokratesele. Isabella on kriitiline mistuse suhtes, kuna see hvitab inimese vaimsuse, tunnete ja hingelisuse saladuse. Kndides juavad Martin ja Isabella mere
Euroopas pole enam kombeks nimetada naist mehe tiitli või ametinimetusega (proua kohtunik, proua professor on ise oma eriala/ameti esindajad) Erand: diplomaatiline suhtlemine (proua suursaadik, proua konsul) Tutvumisvisiidid diplomaatias asukohariiki hiljem saabunud diplomaat külastab varem saabunud diplomaati Tervitamine ja peakatted Kergitatakse kaabut või nokkmütsi Võetakse kinni kaabu pealt ja nokkmütsi nokast Kui peakate võetakse peast pikemaks ajaks (nt leinarongi möödumisel), siis hoitakse seda põhjaga enda poole Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse peakatet parema käega ja vastupidi Kui tervitaja paremal käel kõnnib naisterahvas või vanem härra, kergitatakse peakatet alati vasaku käega Peast ei võeta nt. baretti, läkiläkit, spordimütsi vms, v.a. erandjuhtudel (matused) Sõjaväelase, politseiniku ega muud vormimütsi peast ei võeta Naised ei võta tervitamise ajal peakatet peast NB!
toimuda. (Ohvrilaevaga sõitsid neiud ja noormehed Ateenast Delose saarele Apolloni pidustuste puhul ohvriande tooma.) Martin mõtiskleb selle üle, et enne surma hakkas Sokrates suur loogik ja filosoof ning analüütiline mõistuseinimene kirjutama luuletusi. Suvi on erakordselt rohke kapsaussidest, kes aedades kõike rohelist järavad. Martin vaatab aknast mööda tänavat liikuvat leinarongi, mis tuletab talle meelde ta enda surelikkust. Nii leinarong kui ussid (nagu laipa õgivad vaglad) on omamoodi surma ettekuulutajad. Tänaval kohtub Martin 22aastase juudi neiu Isabellaga, kelle vanemaid ta teadis juba Peterburi päevilt. Tüdruk on andekas pianist, kuid teenib elatist klaveritundide andmisega. Nad satuvad vestlema ja jutt läheb Sokratesele. Isabella on kriitiline mõistuse suhtes, kuna see hävitab inimese vaimsuse, tunnete ja