Kui hakkad erialatunnis õppima uut pala, tuleb pärast nootide omandamist hakata mõtlema ka loo karakteri (=iseloomu) peale. Mõnikord annab selleks vihje loo pealkiri, teinekord on lisatud kas eestikeelne või itaaliakeelne märksõna loo algusesse. Kui kummastki abi pole, oskab nõu anda Sinu õpetaja. Veel 19. sajandil arvati, et helilooming peegeldab helilooja tundeid: tema rõõmu ja viha. Aga oletame näiteks, et heliloojalt tellitakse leinamuusika seoses kuninga surmaga. Heliloojal on aga elus üliõnnelik periood - ta on just abiellunud kauni noore naisega, palka anti juurde, lubati välisreisile jne. Kas ta peaks leinamuusika kirjutamisest loobuma? Ei, sest ta teab kuidas leinamuusikat kirjutada, milliste vahenditega leinameeleolu muusikas luua. Kui seda teost nüüd kunagi hiljem kontserdisaalis ette kantakse, peaks teoses peituv leinameeleolu ka kuulajatesse üle kanduma kas kogu kontserdipublik peaks nüüd nutma puhkema
*Pealkirjad võeti kunstist ja kirjandusest. *Teosed lühenesid ja teostel tekkis sisu. * Laulud olid tsüklites. * Palju oli rahvamuusikat. *Esimesena tuli vokaal muusikasse. Ooper jagunes kaheks oli Suur ooper ja lüüriline ooper. Suur ooper oli ajalooline ooper. Lüürilises ooperis rääkis tunnetest jne. Uusvorm oli sümfooniline poeem. Romantism jagunes kaheks: Romantismteosed, kriitiline realism. kritiseeriti tegelikkust. Tulid uued teemad revolutsioon, leinamuusika . Sai alguse operett Selle tähtsaim esindaja oli helilooja Johann Strauss juunior. Schubert- austria helilooja. Kirjutanud üle 600 laulu(N: Metshaldjas) , laulutsüklid, kammerteosed,klaveriteosed. 7ooperit, 6laulumängu , 9.sümfoonia on lõpetamata sümfoonia. Tunnis kuulasime Ave Mariat, Metshaldjas, Serenaad Schumann: Saksa helilooja. romantismiesindaja. Tahtis saada pianistiks aga harjutas üle ja siis keelati mängimine ära
Olulisel kohal meie tolle aja kultuuripildis oli puhkpillimuusika oma tähelepanuväärselt laia kandepinnaga – Olavi Kasemaa andmetel tegutses 1910. aastal Eestimaa 72 kihelkonnas 248 kollektiivi, neist 59 linnades, ja puhkpillimuusikaga oli aktiivselt hõivatud ligi 3500 mängijat (Kasemaa 1983: 50, 55, 64). Orkestrimuusikat vajati riigi- ja kirikupühadel, mitmesugustel avamistseremooniatel, paraadidel, tantsupidudel, leinamuusika esitajana jne. Parematel orkestritel lisandusid ka kontsertesinemised, kusjuures kavades oli küllaltki nõudlikke teoseid, nagu Fr. V. Suppé avamäng “Luuletaja ja talupoeg”, popurrii C. M. von Weberi ooperi “Nõidkütt” teemadel, France “Concert Ouverture” (ibid., 38). Seega oli puhkpilliorkestrite ampluaa üsnagi lai ning nende osa rahva, eriti maarahva muusikalise maitse arendamisel, aga ka pillimänguoskuse ja seeläbi nooditundmise õpetamisel märkimisväärselt suur. 20
annaabi.ee 
