4.Missa- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mille aluseks on katoliku kiriku missa ehk armulaua jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad muusikas olla jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul.2017 aastal kirjutas Rober Jürjendal ,,Missa Brevis" 5.Reekviem- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil. Reekviemis on 11 osa. Katoliku kiriku matuseteenistusena lauldakse reekviemi ühehäälselt ladina keeles gregooriuse koraali viisidega. Viimasel ajal kasutatakse ka tõlkeid. Cyrillus Kreek on kirjutanud reekviemi c-mollis.
Suurkujuks pime muusik Francesco Landino ei kirjutanud ainsatki vaimulikku teost oli oma aja hinnatuim muusik ja helilooja Peamised teosed ballata'd Missa Missa on liturgilise muusika vorm Aluseks on katoliku kiriku missa tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut'i loodud missatsükkel Messe de Notre Dame Reekviem Liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil Aluseks on katoliku kiriku reekviemi tekstid Requiem aeternam, Dies irae, Confutatis, Lacrimosa Esimesena reekviemi polüfooniliselt mitmehäälselt komponeeris Johannes Ockeghem (1410-1497) -"Missa pro Defunctis" Madrigal Madrigal on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga Õitseajaks peetakse 16. sajandit
Homofoonilise faktuuri erikujuks on harmooniline faktuur, milles kõik hääled liiguvad ühesuguses rütmis akordidena. b) Madrigal - on tõsine itaalia polüfooniline laulužanr, mille sisuks on armastus või loodus. c) Ars Nova - (ladina keelest 'uus kunst') on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. d) Reekviem - on liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil. e) renessansiaegsed tantsud - braanl, pavaan, galliard. f) süit - oli instrumentaalmuusika levinuim vorm kuni 18. sajandi keskpaigani g) missa osad – ordinaarium ja proprium h) kus ja millal: esimene ooper ja ooperiteater; esimene konservatoorium; - Esimeseks ooperiks peetakse itaalia helilooja Jacopo Peri ja libretisti Ottavio Rinuccini "Daphnet" 1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater.
annaabi.ee 
