Nagu meie."Rooste peategelase peamiseks probleemiks on muutused, mida ühiskond inimeses läbi viib. Inimesed kannavad maski, mis varjab tõelisi tundeid nii teiste, kui ka enda eest. 2. Sõnasta vähemalt viis põhjust, miks oli J. Rooste nimetu peategelane omadega ummikus. J. Rooste nimetu peategelane oli omadega ummikus mitmel põhjusel. Üheks neist oli alkohol. Ta teadis, et alkohol suudab probleeme leevendada ainult ajutiselt. Rooste teose peategelane tegeles armastuse leinamisega. Ta meenutas oma nooruspõlve, mil ta uskus tõelisesse armastusse, mille ühiskond hiljem purustas. Rooste peategelane on väga iseenesest lähtuv. Ta avas teiste inimeste surmade läbi iseenda oluliseid probleeme. Rooste peategelase suurimaks mureks on aga inimeste tundetus. Peategelane heidab ühiskonnale ette inimeste igapäevaseid maske ja hingetühjust. Rooste tegelane keskendus ainult halvale, kogudes negatiivseid mõtteid ühiskonnakriitilisi monolooge pidades. 3
hindab iga jõupingutust, mis on tehtud selleks, et minimaliseerida seda tema ja ta perekonna jaoks ebameeldivat probleemi. Suremisega seotud psühhologilised probleemid patsiendi jaoks on: hirm ja ängistus; üksindus; eristamine kodust; raskused tõele näkkuvaatamisel. Suremisega seotud probleemid perekonna jaoks: hirm ja ängistus; pikaleleviva surmaga kaasnev masendus; hooldajate koorem; halva uudise poolt põhjustatud sokk; leinamisega seotud probleemid. Paljud tervishoiu professionaalid tunnevad vastumeelsust surijaga surmast rääkimisel või usuvad, et see halvendab patsiendi enesetunnet. Tegelikult teab enamus surijaid, et nad on suremas ja sellest rääkimine (kui patsient seda soovib) on pigem kasulik kui kahjulik. Sama raske on surmauudise edastamine lähedastele. Õnnetuseks pole olemas lihtsat viisi surmauudise edastamiseks. Kõige kasulikum näib olevat
probleemi. Sellised kirjad aitavad leinaga kohaneda ja sellest üle saada. Samuti aitab selline tegevus mõista, kui väga üldse süüd on vaja tunda. Kui täiskasvanud laps ka pärast sellist ,,kirjavahetust" ei suuda leida seletust suhtele surnud vanemaga, soovitatakse pöörduda nõustaja poole. Ka lesel või teistel surnud inimese laste hooldajatel on raske leinaga hakkama saada. Oluline on lapsele säilitada võimalikult püsiv ja stabiilne rutiin. Kui ellu jäänud vanem on ise leinamisega nii hõivatud, et laps ja tema vajadused hakkavad ärritama, on soovitatav kutsuda keegi mõneks ajaks (mõni nädal või kuu) vanemakohustustele abiks. Seda varianti soovitatakse eelistada lapse kodunt ära saatmisele kellegi hoole alla, sest siis tunneb laps end veel rohkem hirmul ja hüljatud. Leinav vanem ei tohiks sattuda sõltuvusse lapse hoolitsusest. Ühelt poolt võib leinamine last ja vanemat lähendada, teisalt võib laps tunnetada vanema liigset vajadust ja sõltuvust temast.
Indrek otsustas aga minna hrra Bstri poole, nagu ta millalgi oli lubanud. Vanast sgikohast mda minnes ngi ta uksel silti: Leina prast suletud. Bstri korteri juurde judis tuli aga vlja, et hrra Bstri on surnud. Indrek suundus sgikohta, kus pidi olema Bstri surnukeha. Ta luges Bstrile issameiet ning lahkus, ise meenutades oma pevi Vargamel, kus samuti oli palju leinatud. 16. peatkk Tna oli langenute matusepev. Ilm oli hilissgiselt tume, hmane, ridinud ja rske. Seoses leinamisega tuli Indrekule ikka ja jlle meelde Vargame ning seal toimunu. Talle tundus, et kogu selle linna kohta on leina siiski vhe, inimesed ei hoia kokku, ei toeta ksteist. Matuserong suundus lbi linna nii, et kui esimesed kirstud olid juba judnud agulirajoonidesse, siis viimased polnud veel liikumagi saanud. Samas tehti neid aina juurde. htuks olid kik maha maetud. Indrek oli jnud Viljasooga kahekesi ning kitselt kuulsid nad kellegi nuttu. Eemal psas oli ema koos kahe lapsega, kes nutsid. Indrek ja
annaabi.ee 
