RETSENSIOON MAAJA VADI RAAMATULE “ORGANISATSIOONIKÄITUMINE” (TÜ KIRJASTUS, 1995) Olles tutvunud mõningate retsensioonidega, mis antud raamatu kohta kõike muud, kui positiivset sisaldasid, tekkis küsimus: kas “Organisatsioonikäitumine” on tõesti vaid üks suur läbikukkumine? Ehk siiski leidub siin midagi meeldivat ja asjalikku? Ja leiduski! On tore, et tegu pole järjekordse “self-help”-raamatuga. Oleks ju üsna ahvatlev olnud pealkirjastada raamat stiilis “Saladused, mida iga juht oma alluvate kohta peaks teadma” või “Ärge haletsege, hakake mõjutama”. Kindlasti oleks tegu olnud bestselleriga, kui autor oleks sissejuhatavas osas lubanud, et käesolev kirjutis saab seda lugeva juhi jaoks alluvate tarvitamise õpetuseks vms. On meeldiv tõdeda, et Vadi pole läinud seda teed,
Toimusid raksed ümberkorraldused, mis olid tihti läbi mõtlemata. Eestis toimus palju muudatusi ning paljud haritlased pagesid välismaale. Kuni J. Stalini surmani oli Eestil ees raudne eesriie, mis ei lubanud mingit kontakti läänemaailmaga. Eesti NSV-d valitseti karmikäeliselt ent siiski vahel tehti mõni järeleandmine, et näidata nõukogude võimu liberaalsust. Poliitilised olud olid kehva võitu. Ei olnud võimalik ajada eesti asja. Ning kui leiduski julgeid, kes seda ajasid, siis nad arreteeriti. Eestlased osutasid ka vastupanu, kuid seegi ei viinud kaugemale, kui ulatuslik arreteerimine ja suur küüditamine. Majandus olud olid Eestis olematud, sest Moskva surus peale absurdseid asju, mida tehagi polnud võimalik. Näiteks maisikasvatus. Taheti luua kolhoose aga see ei jäänud vett pidama, kuna eestlased ei olnud sellega nõus. 1950. aastatel hakkas Eestis jõudsalt arenema tööstus
.. Rustikaalsed ehitised, "crazy paving" - korrapäratu kujuga kividest sillutis. Eeskujuks paljudele hilisematele halvamaitselistele aedadele... (Hellström 1997). Ka huvi eksootiliste taimede vastu püsis. Inglise impeeriumi kõige kaugematest nurkadest voolas neid lakkamatult sisse. Kew Gardens Londonis kujunes 18. saj lõpul üheks kõige liigirikkamaks botaanikaaiaks maailmas. Sealt levisid uued taimed ka eraaedadesse. Pool sajandit olid lilleaiad olnud hea maitsega vastuolus. Kui neid leiduski, siis olid nad müüride või puude taha peidetud, Koostanud: 142 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a et mitte silma riivata. Nüüd tuli nn lillepeenarde renessanss. Aretati massiliselt uusi lillesorte, muuhulgas roose, võõrasemasid, pelargoone... Kasvuhoonetehnika edenes ja kasvuhooned
annaabi.ee 
