Katseliselt saadud andmete põhjal oli võimalik määrata hõõrdekoefitsenti, kohttakistuste väärtusi ning torude karedust. Hõõrdekoefitsiendid tulid katsete puhul torus A ja C suuremad empiirilis võrrandi abil leitutest, torudes E,B väiksemad ja ka suuruste vahe oli väiksem. Torustiku kareduse kohta saab teha järgnevad järeldused: 1)Toru A tsingitud toru DN 25 Karedus on vahemikus 0,16 mm kuni 0,23 mm. Kirjanduse andmetel peaks sellise toru karedus olema 0,15 mm. Katseliselt leidtud karedus on veidi suurem kirjanduses antust. 2) Toru B - tsingitud toru DN 15 Katseliselt leitud karedus on 0,16mm kuni 0,2 mm, kirjanduses antud karedus on 0,15 mm. Katseliselt leidtud karedus on veidi suurem kirjanduses antust 3) Toru C - polüvinüülkloriidtoru DN 15 Katseliselt saime toru kareduseks 0,16 mm kuni 0,23 mm. Kirjanduse andmetel peaks PVC toru karedus jääma vahemikku 0.0015 - 0.007 mm, mis erineb tunduvalt katseliselt saadud tulemusest. 4) Toru E - vasktoru DN 15
Olulisel kohal talupojalugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. Kunda kultuur Kõik Eesti meoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim, Pulli, kuuluvad nn. Kunda kultuuri. Kunda kultuuri oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad: Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli saaodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Asulakohtade üleskaevamisel on leidtud tuleasemeid, kuid selgemaid elamute jäänuseid pole leitud. Elati tõenäoliselt 15-30- liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukonnal võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist. Seejuures elati ja liiguti ikkagi teatud kinda suurusega püügipiirkonnas, mis tagas elatise. Töö- ja tarbeesemed: olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puust. Kivimitest oli kõige parem
järjeks, vaid sissejuhatuseks ja esimeseks peatükiks oma eelnevale teosele. Kunda kultuur Kõik Eesti meoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim, Pulli, kuuluvad nn. Kunda kultuuri. Kunda kultuuri oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad: Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli saaodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Asulakohtade üleskaevamisel on leidtud tuleasemeid, kuid selgemaid elamute jäänuseid pole leitud. Elati tõenäoliselt 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukonnal võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist. Seejuures elati ja liiguti ikkagi teatud kinda suurusega püügipiirkonnas, mis tagas elatise. Töö- ja tarbeesemed: olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puust. Kivimitest oli kõige
annaabi.ee 
