kindlaks tehtud. [Nimeseadus 2005, §8 lg1] Perekonnanimeks lapsele ei ole lubatud anda vanemate abiellumisel või perekonnanime muutmise korras antud kahest nimest koosnevat perekonnanime, väljaarvatud erandkorras kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, kuid see peab ühtima vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega. [Nimeseadus 2005, §8 lg2] Eesnimi antakse lapsele vanemate kokkuleppel või ainsa vanema või eeskostja ettepanekul. Leidlapsele antakse nimed eeskosteasutuse avalduse alusel. [Nimeseadus 2005, §8 lg3] Surnult sündinud lapsele antakse perekonnanimi ja vanemate soovil ka eesnimi, arvestades isukunime andmise põhimõtteid. [Nimeseadus 2005, §9] 2.3. Isikunime õigekirjutus Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid, vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. Isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse nime kirjapilt asjaomase keele
muutmist, kuid varasemaga võrreldes see muudatusi kaasa ei toonud. Juhendile olid lisatud nimemuutmise aktide ja tunnistuste näidised. Samas oli sätestatud lapsele perekonnanime panek perekonnaõiguslikust aspektist (juhendi punktid 31, 32, 33 ja 37). Lühidalt: abielulaps ja sellega võrdsustatu sai vanemate ühise perekonnanime või selle puudumisel vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanime, vallaslapsele kandus ema perekonnanimi, leidlapsele andsid nime eestkostjad või hooldajad. Juhendi punktis 93 on käsitletud perekonnanime abiellumisel: abiellujad võisid võtta ühiseks perekonnanimeks kas mehe või naise perekonnanime või jääda abielueelsete perekonnanimede juurde. Punktide 107 ja 108 alusel jäeti abielu lahutanud vanemate lastele see perekonnanimi, mis neil oli sünni registreerimisel, kui aga laste perekonnanime sooviti pärast vanemate abielu
nii kare ja ometi nii mahe. Siis uuris ta kongi. See oli jalga kuus pikk ja lai väikese aknaava ja uksega, mis viis kergelt längus olevale õhukestest kiviplaatidest katusele. Mitu looma lõustaga vihmaveetoru kummardusid igast küljest tema poole ja ajasid oma kaelad õieli, et teda läbi akna ava silmitseda. Katuseräästa taga nägi ta tuhandei korstnaotsi, mis kõigist Pariisi kolletest suitsu välja ajasid. Kurb väljavaade vaesele mustlastüdrukute, leidlapsele, 356 surmamõistetule, õnnetule olendile, kel polnud isamaad, vanemaid ega kodukollet. Kui ta nii ülinukralt oma üksinduse peale mõtles, tundis ta oma käte alla ja põlvedele libisevat karvast ja habemikku pead. Ta võpatas (kõik tekitas talle nüüd hirmu) ja vaatas. See oli ta vaene kitseke, elavaloomuline Djali, kes oli oma käskijannale järele jooksnud, kui Quasimodo Charmolue valvesalga laiali ajas. Vaene loomake oli tütarlapse jalgade juures
annaabi.ee 
