kaitseks ei ütele siis see nii jääbki või kui teised naeravad ja leiavad, et selline käitumine on õige ja naljakas. See kõik aitab kaasa sellele, et sele poisi või tüdruku peal hakatakse kasutama koolivägivalda. Koolivägivalla ära hoidmisks peaksid õpetajad ja õpilased rohkem koostööd tegema. Minu arust peaksid need õpilased keda kiusatakse rääkima sellest õpetajale või vanematele, sest kui seda ei tee siis ei puugi lahendust kunagi leidagi. Ka õpetajad peaksid rohkem tähelepanu pöörama sellele, mis koolis toimub, sest kui vaadata ringi leiab kindlasti märke sellest, et koolis kasutatakse vägivalda. Kui sina ei poolda koolivägivalda siis ei tohiks sa sellele ka kaasa aidata, kui näed, et nõrgemaid kiusatakse või noritakse peaksid vahele sekkuma, ükskõik kas kiusajaks on sinu sõber või võõras.
Teda ei huvita edasiõppimine, elus normaalselt hakkama saamine. Loomulikult on erandeid, kes ongi koolis käinud 9 klassi ning saavad tulevikus suurepäraselt hakkama, kuid neid inimesi on väga vähe. Kui satudki sellisesse seltskonda, kus on põhikooliharidusega inimesed ning ülikooli lõpetanud inimesed, siis sa saad aru küll, et tegemist on väga erinevate inimestega, mitte et öelda, et nad praktiliselt ei leidagi ühist teemat millest rääkida. Erinevad tõekspidamised, maailmavaated, elu eesmärgid. Minu, kui 18-aastase koolitüdruku üheks eesmärgiks on eelkõige hoida oma pereau kõrgel, et minu vanemad ei peaks minu pärast häbi tundma. Tulevikus korda saadetud tegvuste seas on kindlasti kõrghariduse omandamine mainekas ülikoolis ning heaks pereemaks olemine.
elutingimuste muutuste suhtes tundlikel aladel olnud piisavalt aega ja ruumi oma kasvuala hoidmiseks. Haruldaste metsakooslustena esinevad eelkõige laialeheliste puude rohked metsad. Nende kasvualade viljakad mullad võetakse või on võetud kasutusele põllumaade või niitudena. Metsa kui vääriselupaiga lõplikuks kinnitamiseks on aluseks haruldane või ohustatud liik. Kuna mõne haruldase liigi äratundmiseks võib sobida vaid paar päeva aastas, ei pruugi neid metsas alati leidagi. (V.E.M LK6-7) Bioloogilised tunnused Bioloogilisteks võtmetunnusteks loetakse metsa loomuliku arenguga kaasnevaid nähtusi nagu kõdunev puit, häilud ja erineva vanusega kõdunevad puud. · Kõikides vanusejärkudes olevad puud. · Laiavõralised ja vanemad puud, laasumata kuused ja looduslikud häilud. · Jämedad vanad männid, mille sügavavaoline korp ulatub võrani või isegi võraokstest kõrgemale ( vt. joon. 1).