Tal oli märkimisväärne tähelepanuvõime: ta suutis lendava linnu liigutusi jälgida ja neid seejärel täpselt joonistda. Leonardo uskus, et hoolikas uurimine ja vaatlemine võivad inimkonnale kasu tuua. Näiteks, kui ta suudaks mõista, kuidas lendavad linnud, siis peaks olema võimalik välja töötada viis, kuidas ka inimesed samu põhimõtteid rakendades masinate abil lennata saaksid. Leonardo oli veendunud, et inimesed suudavad lennata. Mõistnud, et inimeste lihased pole tiibade lehvitamiseks siiski piisavalt tugevad, pööras ta tähelepanu muudele võimalustele ning leiutas ,,lennukruvi", mis meenutab helikopterit. Nagu hiljem välja tuli, osutus jõu abil lendamine võimalikuks alles tõhusate kergekaaluliste mootorite leiutamise järel, peaaegu neli sajandit pärast Leonardo surma. Juba oma varastel maalidel oli Leonardo üles näidanud innukat huvi looduse täpse jäljendamise vastu. Ta joonistas taimi kogu elu ning uuris põhjalikult nende proportsioone
Kommunikatsiooniteooriate* kohaselt toimub 75% inimestevahelisest suhtlusest mittesõnaliselt. Vestluspartnerilt saame pidevalt kõrvalsõnumeid, mille põhjal teame, kas ta on meist aru saanud, kas ta peab meie sõnumit oluliseks, mis meeleolus ta on jne. suurem osa meie liigutustest ja ilmetest on seotud kultuuriga. Sama käeliigutus võib eri kultuuris tähendada erinevaid asju. Nii näiteks tõlgendatakse Ida- Aafrikas eurooplase käeviibet bussipeatuses lehvitamiseks, buss sõidab mööda, aga bussijuht lehvitab vastu. Ameeriklastele tähendab peanoogutus jaatust, inglased ja eestlased noogutavad selle märgiks, et nad vestlust jälgivad, kuid see ei tähenda veel öelduga nõustumist. Oma kultuuris oskame mittesõnaliste märkide järgi teise käitumist ette aimata. Etteaimamine tähendab aga turvalisust inimsuhetes ja kogu elus. Me teame, milline on meie koht teiste hulgas, mida meilt oodatakse ja mida ise võime oodata teistelt
VARVARA: Aga sina ju ei ole. ALEKSANDER: Praegu loomulikult mitte. (Renne'ile) Ilu enne mõistust. ALEKSANDRA: Kas sa tuled, Mihhail? TATJANA: (vastumeelselt) Jah, tuleb-tuleb. MIHHAIL: (Ljubovile) Kas sa tahaksid teda üksinda saatma minna, ilma teisteta...? LJUBOV: (kähku) Ei-ei, lähme kõik koos. ALEKSANDER: Perekonnadefilee! Taskurätikud lehvitamiseks ja nina nuuskamiseks! (Renne'ile) Minu naine oli kaheksateist ja mina olin nelikümmend kaks. Mõistate, kuhu ma sihin? just siis, kui naisel tekib tahtmine hakata üle aisa lööma, taipab ta, et ainult natuke tuleb veel kannatada. (Mihhail, Varenka ja Tatjana on üksi jäetud.) MIHHAIL: No see nüüd küll ei lähe! Ljubov ei armasta teda,
annaabi.ee 
