kallutatud *Põhiasend - -,,- ja keha kallutatakse ette ning käed tõusevad veidi kõrgemale. *Puhkeasend keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada. *Madalasend nn ,,istub kandadel" Sahkpidurdus sahkasendis, raskus suusa sisekantidel Tele-mark asend maandumine üks suusk teisest ees Hoovõtuasend keha ette poole kallutatud, kergelt kükakil Äratõuge ja õhulend Paigalpöörded - *lehvikpööre eest tõstetakse suusanina sinna, kuhu tahetakse minna ja tuuakse teine suusk juurde *lehvikpööre tagant tõstetakse suusakannad sinna, kuhu minna tahetakse ja tuuakse teine suusk juurde *tõstepööre kõrvale teotatakse kepid ühele poole, üks suusk viiakse nina ees vastassuunda ja tuuakse teine suusk juurde *hüppepööre õhku hüpates suunatakse suusad vastavasse kohta
Referaat Suusatamine Paigalpöörded Lehvikpööre eest tehakse nii, et tõstetakse suusanina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja tuuakse teine suusk juurde. Suusakannad on koguaeg paigal. Kui tahad teha suurt pööret, siis pead mitu korda astuma ja nii võib kas või täisringi teha. Lehvikpööre tagant käib samamoodi, ainult, et nüüd jäävad suusaninad paigale ja tõstetakse suusakandasid. Tõstepöörded: · Toeta kepid ühele poole. · Tõsta üks suusk lumelt. · Viia see nina ees vastassuunda. · Tuua teine suusk juurde. Mäest üles Trepptõus: · Pööra küljega mäe poole. · Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni. Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos.
Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!! 1. Mäesõidu elemendid Pöörded paigal: 1) Lehvikpööre (eest, tagant) – tõsta suuska pöiast; väikesed sammud; sama käsi-jalg liiguvad korraga; suusaninad/-kannad paigal; tekib „päike“ 2) Tõstepööre kõrvale – käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda
tehnika suiusal libisemise ajal lund puudutav pind suusatalla ees- ja tagaosas. 3.2. Algõpetuse esimesed harjutused 3.2.1. Paigalpöörded. Rakenduslikkuse kõrval on paigalpöörded ka esimesi suuskadega kohanemise harjutusi. Harjutamise alustamisel hargnevad õpilased 3-4m vahedega. Ühsikute pöördeviiside õpetamisel piisab harilikult vaid viisi nimetamisest, korralikust ettenäitamisest ja mõnekordsest sooritamisest. 3.2.1.1. Astepöörded. Lehvikpööre eest - astutakse suusakandadega soovitud suunas, suusaninad jäävad paigale. Lehvikpööre tagant – astutakse suusakandadega soovitud suunas, suusaninad jäävad paigale. 3.2.1.2. Tõstepöörded. Sooritamisel tõstetakse 2 üksteisele järgnevat suusatõstet 180- kraadise suunamuutusega paigal. Nimetatud pöördeviise on neli, neist praktiliselt kasutatavaid kaks: Tõstepööre kõrvale – üks suusk tõstetakse mast 180°, nina kaarega väljaspoolt ringi ja