Juhtimisseadmed ja veermik A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Auto vedrustus ................................................................................................. 3 1.1 Keerdvedrud .................................................................................................. 3 1.2 Lehtvedrustus ................................................................................................ 4 1.3 Torrosioonvedrustus ...................................................................................... 4 1.4 Õhkvedrustus ................................................................................................. 5 1.5 Aktiiv vedrustus ............................................................................................. 6 1.6 Adaptiivne vedrustus ............................
Vedrustuse tüübid: Esimene: sõltumatu vedrustus Sõltumatul vedrustuse korral ei kehti see, et rataste vertikaalsihised liikumised on üksteisest sõltuvad. Kui üks ratas on augus ja teine ei ole siis auto sellest ei kaldu kuhugi poole Teine: sõltuv vedrustus Sõltuva vedrustuse puhul on sama silla rataste vertikaalsihised liikumised üksteisest sõltuvad. Sõltuval vedrustusel on jäik sild ehk siis sild on ühest tükist kus sees on nii veovõllid kui ka diferentsiaal. Kolmas: lehtvedrustus Lehtvedrud on eelkõige kasutamist leidnud sõltuva vedrustuseelastse elemendina. Lehtvedrud ei võimalda nii pikka liikumispikkust kui keerdvedrud. Ühe lehega lehtvedru töötab ka stabilisaator vardana. Eelised: Lehtvedru on võimeline üle kandma piki- ja põikitelje suunalisi jõude ning seetõttu ei vaja lehtvedrustus lisaks piki- ja põikijõudusid ülekandvaid hoobasid. Vedrupakett on suhteliselt suure sisehõõrde tõttu võnkeid summutava võimega.
puistematerjali vedamiseks headel teedel. Keskmine kõrgus sobib madala esiteljega veokitele koos esilehtvedrustuse või esiõhkvedrustusega. Kõrge mudel on ette nähtud ehitusplatsil raskeid töid tegevatele ja lehtvedrustusega veokitele. Volvo FH16 jaoks on saadaval vedrustuse kaks põhitüüpi: õhkvedrustus ja lehtvedrustus. Õhkvedrustus pakub suurt mugavust juhile ja hoiab kaupa, on kasulik kogu veoautole, pikendades sassii tööiga. Tavapärane lehtvedrustus on sobivam ehitusrakendustes kasutatavate raskete veokite jaoks, kus on vajalik suur stabiilsus või kus on pidevalt suured teljekoormused. Lehtvedrustus on saadaval kas paraboolvedrustusena või traditsioonilise lehtvedrustusena. Paraboolvedrud on ökonoomsed ning mugavad käsitseda, lehtvedrud on aga õige valik, kui soovitakse vedada raskekaalulisi veoseid. Pidurisüsteem hõlmab elektroonselt juhitavaid EBS (elektroonse pidurdusjõu
Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi juhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. Vedrustuse elemendid Vedrustuse moodustavad elastsed elemendid, amortisaatorid ja vedrustuse hoovad. Sõltuv- ja sõltumatu vedrustus Sõltuv vedrustus Sõltumatu vedrustus Vedrustuse liigitus Keerdvedrustus, lehtvedrustus, väänd- e. Torsioonvedrustus, pneumovedrustus, hüdropneumovedrustus. ROOLISÜSTEEM Roolisüsteemi ülesanne võimaldab juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad roolimehhanism(roolivõim) ja rooliajam(tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö tee-ebatasasustel). Roolilatt Tänapäeval kasutatakse peamiselt hammaslatiga või kruvi-mutter tüüpi rooliajameid Hammaslattajami eelised:
Juhtimisseadmed ja veermik A2 Nimi Sisukord 1. Autovedrustus............................................................................................... 3 1.1 Keerdvedrustus..................................................................................................................3 1.2 Lehtvedrustus....................................................................................................................4 1.3 Reaktiivvedrustus..............................................................................................................4 1.4 Poolaktiivne vedrustus......................................................................................................5 1.5 Aktiivvedrustus............................................................................................
Pidurisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto kiirust vähendada ja vajadusel seisata. Pidurisüsteem muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks. Pidurisüsteemi moodustavad: pidurdusmehanism(tagab auto rataste pidurdamise), piduriajam(vähendab pidurdamiseks vajalikku jõudu). Pidurdussüsteemi põhiosad: piduripedaal, vaakumvõimendi, peasilinder, pidurdusjõu regulaator, piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond: reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi-...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
