Uurimustöö Sammaltaimed TkoG 7.b klass ÜLDISELOOMUSTUS Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Maksasamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid samblaid. PALJUNEMINE Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas
sefiiri) valmistamisel. Idamaades kasvatatakse vetikaid toiduks. 8 [Vetikad] 9 Sammaltaimed Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud – risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Maksasamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid samblaid. Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Samblad
mahutav (põlengut kustutav) materjal, isolatsioonimaterjal, loomadele allapanu jne. Kuivatatud turbasammalt kasutati meditsiinis antiseptilise sidumismaterjalina, mähkmetes. Turbasamblaga tihendati ehitiste pragusid (lisaks isoleerimisele kaitse puiduseente vastu!) Kuivendamisel ja soostumisel toimub turbasammalde ja teiste lehtsammalde vahel tihe konkurents: kuivendatud rabametsas (ülal) valdavad nn metsalehtsamblad, rabastuvas metsas (all) tungivad turbasamblad lehtsammaldele peale (,,ronivad mätastele"). Teised lehtsamblad · Eriti palju samblaid on tundras ja põhjataigas (taluvad läbikülmumist, vajavad niiskust, teiste taimede konkurents nõrk, valgus nõrk) ning troopikas (niiskus, ühtlane temperatuur, varjulisus); · Metsade vööndis on samblad tüüpilised metsataimed eelistavad happelist kasvukeskkonda, varjulisust või ühtlast mikrokliimat, vajavad niiskust, rohttaimede ja põõsaste nõrk konkurents;