Need nimetused ei ole eriti sagedased: villis venelane, igavene juut, viimane mohikaanlane. Inimene > mütoloogiline olend. Sellisel kujundil on enamasti usundiline taust: tiibadeta ingel, ingel maa peal, vaene kurat, püstisaatan jne. Inimene > kehaosa. Nende fraseologismide puhul on lähtutud osa-terviku suhtest ja nimetuse moodustamises on lähtutud kehaosa tähtsusest (helge pea, kulupea, tainapea jne), funktsioonist (parem käsi, kobakäpp, kurjad keeled, kuldsuu), asendist (tähtis nina, lehtsaba), välimusest (kirvenägu) vms. Inimene > botaanikatermin. Need on enamasti üsna kergesti assotsiatsioone loovad kujundid: jõujuurikas, vana känd, õnneseen jne. Inimene > aine. Need nimetused nii läbipaistvad ei ole kui botaanikaterminitest lähtuvad väljendid: liha ja veri, maa sool, üks luu ja liha. Inimene > asi. Kujundiloomes kasutatakse igapäevases eluolus tuttavaid ja vajalikke esemeid, harvem riideesemeid: hädapasun, elav ajaleht; jänespüks jne. Inimene > kvantum
. Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. XXXVIII Indrek läks kooli. Vanale Andresele tegi muret see et poeg Andres selline lehtsaba on ja et ta nii palju külavahel ringi käib ja et ta üldse pühakirju eriti ei loe. XXXIX Andrese kroonu minek. Isale ütles poeg et ta ei taha Vargamäele elama tulla ja et too ei armastagi Vargamäed vaid hoopis oma isakodu. Keegi ei armasta Vargamäed sest siin oli liiga palju kurbust, viha, riidu ja õnnetus.
väljendi vaene kurat kandjal lähevad kõik ettevõtmised vett vedama, seda näitab täiendkomponent vaene. (Õim 2001a: 561) 6. Inimene > kehaosa Sellised isikunimesid, kus inimese nimetamisel lähtutakse kehaosast, on palju. Indiviidi omadusi saab mõtestada mitmest lähtekohast, näiteks: kehaosa tähtsuse järgi tervikus (helge pea, perupea, tuulepea, jahupea, kummipea, kantpea), funktsiooni järgi (parem käsi, kobakäpp, libekeel, irvhammas), asendi järgi (tähtis nina, kollanokk, lehtsaba), välimuse järgi (kirvenägu). (Õim 2001a: 561) 7. Inimene > botaanikatermin Taimedele ja nende osadele rajatud kujundid mõtestuvad lihtsalt: jõujuurikas, patujuurikas, vana känd, õnneseen (Õim 2001a: 561). 8. Inimene > aine Nimetuse semantilises motivatsioonis esinev aine ei loo nii üheselt mõistetavat kujundit kui botaanikatermin: viies vesi taari peal 'kauge sugulane'; liha ja veri 'lihane laps'; maa sool; üks luu ja liha (Õim 2001a: 561). 9. Inimene > asi
annaabi.ee 
