LOODETE ENERGIA LOODED Looded on maailmamere veetaseme kõikumised, millel on kindel ööpäevane rütm. Maailmamere loodeid nimetatakse tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustel on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete ulatus küünib 15 meetrini. Suletud veekogudes looded praktiliselt puuduvad. Loodelise veeliikumisega seotud tõusu perioodiks on 12 tundi 25 minutit (ööpäevas 2 tõusu ja 2 mõõna). LOODETE TEKKIMINE Looded tekivad Kuu gravitatsiooni ja Maa pöörlemise tsentrifugaaljõu koosmõjul. Maa keskpunktis on need jõud omavahel tasakaalus, kuid Maa Kuu-poolsel küljel
Päikese toime liitub Kuu omaga täiskuu ja kuuloomise aegadel, mil looded saavutavad oma maksimumi, Kuu esimese ja viimase veerandi aegu Päikesest tingitud looded vähendavad Kuu omasid. Loodeline veeliikumisega seotud tõusu perioodiks on 12 tundi 25 minutit (ööpäevas 2 tõusu ja 2 mõõna) ja tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustel on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete ulatus küünib 15 meetrini. Suletud veekogudes looded praktiliselt puuduvad. Ka suhteliselt suletud Soome lahes on looded kõigest 4–5 cm suurused ja jäävad tavavaatlejale märkamatuteks. Looded saavad oma energia Maa pöörlemisenergiast, nende tekitamiseks kulub 2 miljonit megavatti, mis on ligikaudu võrdne maailma elektritarbimisega
loodejõuks. Teisenduste käigus tekib seos, et loodejõud on pöördvõrdelises seoses kehadevahelise kauguse kuubiga ja sellest pöördkuupseosest saamegi tõestust väitele, et Kuu poolt põhjustatud loodejõud on u 2 korda suurem kui Päikese poolt põhjustatud loodejõud. Tõusu kõrgus või mõõnalangus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhjaprofiilist. Avamerel on tõusuvee kõrgus poolemeetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. Sirge rannajoone ja ookeani ulatuvate neemede lähistel on tõusuvee kõrgus tavaliselt 2-3 meetrit, kitsastes lahesoppides on tõus veelgi suurem. Vabalt saab loodetevesi liikuda ainult lõunapoolkeral, kus ulatub veevöö ümber kogu maakera. 5 Tugevaimad looded esinevad ookeani kallastel. Suurim tõusu ja mõõna
Sellised materjalid on aga kallid, põhjustavad korrosiooni ja võivad ka keskkonnale ohtlikuks osutuda. (Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskuse kodulehekülg 22.03.2013) 1.6. Loodete energia Loodete energia on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia. Tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltub kaldjoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustes on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete kõrgus küündib 15 meetrini. (Vaher, 2010, lk 80) Eestis ei saa loodete energiat kasutada, sest Soome lahes on looded kõigest 4–5 sentimeetri suurused ja jäävad tavavaatlejale märkamatuteks. 1.7. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse
annaabi.ee 
