· Rist ja kristlus on sünonüümid · Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meeleparandus, ohverdus, pääsemine jne · Kristlik ristisümboolika sisaldab ka ristiusueelset semantikat · Jeesuse ristilöömine, lunastus, kannatus, igavene elu Ristipuu hingepuu · Usutakse, et hing läheb pärast surma puu sisse. · Uskumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed · Naisterahva hing siirdub lehtpuusse · Meesterahva hing lähen okaspuusse Soomeugriusundil puuduvad sakraalsed tekstid, selle asemel on suuline pärimus Puudub kindel jumal
matuserongiga kalmistule minnes (harvemini tagasiteel) lahkunu mälestuseks vm põhjusel ristimärgi. Ristilõikamise rituaal märgib teadlikult või alateadlikult sümboolset piiri, millest üle viiduna on surnud kogukonna liige lõoplikult elavate hulgast välja arvatud. Ristipuude fenomenis on läbi aastatuhandete konserveerunud arusaamad puust kui lahkunu hinge uuest asupaigast. Uskumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed. Naisterahva hing siirdub lehtpuusse, meesterahva hing okaspuusse. Reeglina ei murta ristipuude oksi, neid puid ei langetata eha kahjustata mingil muul moel. Ristipuude ümbrusest ei ole kombeks korjata marju, seeni jmt. Ristimärk – püha märk Ristimärk on eelkristlik sümbol, mis on tähendanud surematust, elu, hinge, keha. Nelikjaotus – neli aastaaega, neli ilmakaart, neli ürgainet Hea õnne märk – plussmärk Võllapuu – ohverduse ja piinamise sümbol Ristiusu tähtsaim sümbol
· Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol · Rist(krest, Christ) ja (k)ristlus- sünonüümid · Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meeleparandus, ohverdus, pääsemine jne · Ringiga piiratud rist ehk rõngasrist- valguse ja elu märk · Triskele ja kaheksakand- tsükliline soomeugrilaste ajaarvamine 02.11 Jaan Lahe Ristipuu-hingepuu · Uskumused puudest kui lahkunud hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed · Naisterahva hing siirdub lehtpuusse · Meesterahva hing oksapuusse · Lätetest-allikatest kõneldakse austavalt kui jumalate kaevudest, veest kui pühitsevast ja uuestisünnistavast elemendist. Veevõtukohtade ja kultuspaikadena on allikad väärtustatud sajandeid ning hinnatud kui põuaaegade päästjad. Allikad · Allikate levik on mõjutanud ka asustuse kujunemist- veel 19. Sajandil peeti eluhoonete asukoha valikul oluliseks ka allika olemasolu, et puhas vesi oleks alati käepärast
Viiskand tähendab ka nurka. Neil on olnud kaitse funktsioon kurja silma eest. Rõngasristid võib seostada maailma puuga. Triskele ja kaheksakand sümboliseerib soomeugri rahvatele tsüklilist ajaarvamist, kõik kordub, aga võib võrrelda ka aasta aegade vaheldumisega. Kolmkanda võib kohata nii kirikutes kui ka taludes. Ristipuu – hingepuu Usukumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed naisterahva hing siirdub lehtpuusse Meesterahva hing okaspuusse Keha matame kalmistusse, hinge seome loodusesse. Kuhu lähe hing peale surma, kas see koht on tähtis. Slaavlastel on ütlus, et inimene läheb kasekesse, mitte et suri ära. Kagu-Eestis on see ristupuude usk veel alles ka tänapäeval. Püha vee austamine Lätetest-allikatest kõneldakse austavalt kui jumalate kaevudest. Vesi kui uuesti sünnitav element. Veevõtu kohad ja allikad on väga olulised