Mõningaid pärandkultuuri elemente Hiis Pühaks peetav puudesalu, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Puude kultus ja pühad hiied olid omased paljudele rahvastele, eriti iseloomulikud olid aga Põhja Eroopa metsavööndi põlisrahvastele soomeugrilastele, baltidele ja germaanlastele. Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mida peeti pühaks ning mida keelati rüvetada ja rikkuda(tallata, oksi murda, puid raidud jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu, mis asus küla lähedal kõrgemal künkal, lagedal tasandikul, mõne lohu või allika juures ja kus ohverdati surnud esivanematele (A. Viires, 2007). Eesti põlis- ja hiiepuid Ilumäe hiiepärn 3 4 Tülivere hiietamm Mäesuitsu ohvripärn Upsi tamm
selgitada. Eesti etnoloogiateaduse suurmehe Ants Viirese koostatud "Eesti rahvakultuuri leksikon" seletab hiie mõistet järgnevalt: "Hiis on pühaks peetav puudesalu, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mille tabuks pidamisel põhines ka hiie pühaks pidamine koos keeluga seda rüvetada ja rikkuda (tallata, oksi murda, puid raiuda jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu küla lähedal kõrgemal künkal, lagedal tasandikul, mõne lohu või allika juures, kus ohverdati surnud esivanematele. Hiljem, kui rahvapärimuses hiisi enam surnutega ei seostatud, ohverdati maaalustele, haldjatele ja teistele üleloomulikele jõududele, keda usuti asuvat hiies või hiiepuudes. Arvati, et hiied võivad ka rännata ja asukohta vahetada. Ohverdati ka üksikult seisvatele pühadele puudele ja kividele, mis
tingimused - jõgede ja järvede äärde, väikesele kõrgendikule. Pea alati peeti selle asukoha valikul silmas sobiva pinnase lähedalolu. Mõisahooned olid avatud olemasolevale loodusele. Maja ette istutati puuderühm, mis tavaliselt koosnes kolmest lehtpuust. Vahel istutati maja fassaadi Koostanud: 92Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ette isegi terve lehtpuusalu ja tulemuseks oli pilt pikast madalast ühekorruselisest mõisamajast, mille ees kõrgusid puuderühmad. Vaade sellele oli mõjuv. Aiad rajati maja kõige lähemasse ümbrusesse, nii kujunes tihe side maja ja aia vahel, kus siseruum läks peaaegu märkamatult üle välisruumiks. Seda ideed väljendasid pikka aega ka Euroopa renessanssaiad ja -pargid 15.-17. sajandil. Suuremad aiad olid Hiiumaal Suuremõisas ja Kolga mõisas. Neis oli palju viljapuid - kirsse, õuna-, pirni- ja ploomipuid
annaabi.ee 
