sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon 3. Seente paljunemine Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos Vt jooniseid 4. Substraatide klassifikatsioon 1.Kompostid 2. Toormaterjalid: a) Puit ( muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit) see võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled c) Sõnnik- mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik d) Kliid jms viljavahelduse jäätmed e) Pilliroog f) vanapaber g) olme jäätmed- linnareovete mudad settekaevudest h) mineraalained ( kriit, kips, lubi, min.väetised ) i) vesi 5
kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik. Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon. 3. SEENTE PALJUNEMINE Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos. Vt. Joonist 4. SUBSTRAATIDE KLASSIFIKATSIOONID · Kompostid · Toormaterjalid: a) Puit - muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit.Võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled. c) Sõnnik mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik. d) Klii viljavahelduse jäätmed e) Pilliroog f) Vanapaber g) Olmejäätmed linnareovete mudad settekaevudest. h) Mineraalained kriit, kips, lubi, min.väetised
kasv,tekivad puu perifeerses osas kitsamad aastarõngad,mis on puu üheks pikemad,sisald rohkem tselluloosi ja vähem lingiini ning on heledama raieküpsust näitavaks tunnuseks.Lehtpuude juurdekasv toim ajaliselt kauem värvusega.Puidu keemiline koostis-1)tselluloos 40-50%;2)hemitselluloos 25- ning soodsate kasvuting korral võivad lehtpuudel aastarõngad laieneda 35%;lingiin 20-30%.Üldjoontes: 6%vesinik ,43% hapnik,0,1% sügispuidu arvelt.Laiade aastarõngastega lehtpuupuit on tihedam ja raskem kui lämmastik,0,4% tuhk.Lingiin on termoplastne aine,mis on külmana kõva ja kitsaste aastarõngastega.Puukoor-kihid mis on väljaspool kambiumi.Mood ca soojas pehme.Puidu füüsikalised omadused.Puidu tihedus-materjali massi ja 10% kogu puu mahust.Koor koosneb sisekihist e niinest ja surnud rakkudega mahu suhe.Puit ehituselt poorne materjal,mille üldruumala sisald suuri ja