· Metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60 % ravimitest on looduslikku päritolu. EESTI Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Näiteks ei saaks ka Eestis ilma metsadeta elada karud, ilvesed, hundid ja paljud teised loomad. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Eestis on kaitsemetsadel muuhulgas
8. Loomastik 8.1 Üsna liigivaene võrreldes savanniga. Enamus loomad on pisiimetajad ja närilised kes elavad maa alustes urgudes. 8.2 Dugong, ohustatud mereimetajatest, tuntud ka kui mere Lehm. Peamiselt toitub mere-heinast ja muudest veetaimestikest. Loom on umbes kolme meetri pikkune ja kaalub umbes 400 kg. Andamani Wood Pigeon on endeemiline lind, mida leidub ainult Andamani ja Nicobar saarel. See lind on suurusest kodutuvist pikema sabaga. Lind elab tiheda lehtpuuliikidega igihaljas metsas. Dugong Andamani Wood Pigeon 9 9. Inimtegevus 9.1 Tegeletakse peamiselt kalandusega kuid aktiiveslt on arenenud ka eskport ja põllumajandus. 9.2 Pinnamoe mõju põllumajandusele on suur sest pinnamood on künklik kuid leidub kohti kuhu endale põld teha. Pinnamoe mõju transpordile on suur kuna transport on tähtis haru majanduse kasvatamiseks ning see on üks suuremaid probleeme millega seal tegeletakse.
Eelnevalt välja toodud faktidele põhinedes võin julgelt öelda, et mets on kooslus, mida peab kaitsma. Kui vaadata, mida metsaga praegu tehakse, tekib küsimus, millest siis järgnevad põlvkonnad elavad. "Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Metsades tuleks loobuda monokultuuride(e puupõldude tekkitamine) kasvatamisest- mitmerindeline, looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest
Eelnevalt välja toodud faktidele põhinedes võin julgelt öelda, et mets on kooslus, mida peab kaitsma. Kui vaadata, mida metsaga praegu tehakse, tekib küsimus, millest siis järgnevad põlvkonnad elavad. "Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Viimane aeg on väärtustada senised inimtekkelised, poollooduslikud pärandkultuurmaastikud - puisniidud, rannaniidud ja ka teised niidetavad või vähekarjatatavad niidud, loopealsed
lubatud ulukite nimistus pruunkaru, hunt ja ilves, kuigi Euroopa Ühenduse looduskaitsealases, elupaiku käsitlevas direktiivis ning ka Berni konventsioonis vaadeldakse neid kui ranget kaitset vajavaid liike. Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Viimane aeg on väärtustada senised inimtekkelised, poollooduslikud pärandkultuurmaastikud - puisniidud, rannaniidud ja ka teised niidetavad või vähekarjatatavad niidud, loopealsed. Kasvupaikade kadumisega kaovad liigid,
Veereziim: parasniiske; põhjavesi või sellest tõusev kapillaarvööde ulatub mullaprofiili, mistõttu taimed on pidevalt veega hästi varustatud. Puurinne: enam kui pooltes puistutes domineerivad kased, rohkesti on ka kuuse valit- semisega puistuid, harvemini on peapuuliigiks haab või hall-lepp. Üsna arvukalt võivad kasvada tamm, saar, vaher, pärn, jalakas, kuid laialehised liigid domineerivad harva, pealegi on kõvade lehtpuuliikidega nn. salulehtmetsi säilinud vähe, enamus neist on kultuurpuistud. Boniteet Ia I (II). Põõsarinne: liigirikas ja sõltuvalt puurinde liitusest hõre kuni tihe; esinevad: sarapuu, harilik kuslapuu, näsiniin, mage sõstar, lodjapuu, paakspuu, toomingas, harilik pihlakas, harilik vaarikas. Rohurinne: liigirikas, paremate valgustingimustega lehtpuupuistutes ka lopsakas. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Esinevad: püsik-seljarohi (KD), naat
annaabi.ee 
