1658 Mõis läheb abiellumise-ostmise teel Stenbock'idele. mõis jääb puutumata 1667 Peahoonet kirjeldatakse kui suurt kahekordset kivimaja. Kahekordne maja, mis on juba vana; kaetud roigaskatusega. Keskel on suur eeskoda, millest paremal on köök kolde ja leivaahjuga. Aias oli kaks lehtlat, elusatest taimedest päikesekell, pügatud hekid 1686 ja lillepeenrad, lisaks viljapuuaed ja kolm kalatiiki. Pluss puust elumaja mõõtudega 34*9 m. Lisaks kõrvalhooned. /Kangilaski 1977, lk 17-18/ 1695-97 suur nälg ja 8
Lapsi õpetatakse, et madusid ei tohi rünnata. Nende eest palvetatakse ka kõvasti. Kümne aasta jooksul, mil kool eksisteerib, pole õnnetusi juhtunud. Ainetunni pikkus on 50 minutit. Vaheaeg kestab viis minutit, keskpäeval on see tunnine. Lõunavaheajal mängivad lapsed kõikvõimalikke kivimänge. Kuna jõgi ja mäed on lähedal, tuleb lastel silm kogu aeg peal hoida. Pärast lõunat tehakse koduülesandeid. Kella 1618 on vaba aeg. Koolis on üks ujula, mitu lehtlat ja kohti, kus saab jõe kaldal jalgu kõlgutada ja vee voolamist vaadata. Suuremad lapsed togivad jalgpalliväljakul palli. Ringid töötavad põhiliselt laupäeval ja pühapäeval. Väga suurt rõhku pannakse muusika- ja kunstiharidusele. Iga laps õpib mingit pilli, meisterdab, voolib või maalib. Pärast õhtusööki minnakse ühiselamusse pesema. Päev lõpeb pidzaamadesse riietatud laste ühispalvusega. Pärast tänupalveid lähevad poisid ja tüdrukud oma internaatidesse." Pitsaprojekt
Samal ajal ehitati ka Itaaliasse Villa Madama. Gaillloni lossi õues on näha peatelje keskel paiknevat purskkaevupaviljoni, peaaeda ümbritsevad kahelt poolt galeriid ja kahelt poolt müürid. Paviljoni nurkades asusid väikesed linnumajad, volières. Aia parterjaotuse sümmeetria rikkusid kaks labürinti. Peaaia taga oli müüridest ümbritsetud kuuerealine allee, kuhu polnud peaaiast ühendust. Suur aiaosa oli puu- ja juurviljaaiaks. Väravast viis aeda kaks võlvikujulist lehtlat, mida nim berceau (pr k). Hoolimata Itaalia meistrite tööst säilitasid Loire'i oru aiad palju keskaegseid jooni: eraldatus, hoone mitteseotus aiaga, samuti polnud seotud aia üksikud osad; värvirikkad lillepeenrad ja aia sisustamine purskkaevude, pergolate, võreaedade, galeriide jt detailidega. François I (1494-1547) ajal hakatakse ehitama suuremaid hooneid ning aedu. Tema valitsusajal kerkib ka Loire'i oru üks kaunimaid losse - Chambord aastal 1519. See oli kuningliku õukonna
annaabi.ee 
