Võsu- Taime maapealne osa, mis areneb idupungast ja mille tipus asub kasvukuhik. Pungad -katavad tihedalt üksteise vastu liibunud pungasoomused. *kaitseb algmeid kuivamise ja külmumise eest. Lehepung- algeline vars lehealgmetega. Õiepung-algeline vars õiealgmetega. Asukoht varrel. -Külgpungad-kujunevad lehtede kaenlas, sealt arenevad lehed ja varreharud -Ladvapungad-Sealt kasvab võsu pikemaks, tipust. Pungade kasvamine. -Pungasoomused lüüakse lahti -Pungasoomused langevad maha -Taimed lehtivad ja õitsevad *Uinupungad- pungad mis jäävad püsima, aga ei arene -nad hakkavad arenema, kui osa võsust hävineb. Risoom-võsu, mis meenutab juurt, siseehituselt varre moodi. Tal on taandarenenud soomusekujulised lehed ja pungad Mugul-maa-aluse võstu timpine, tugevasti paisunud varuainetega osa. Mugulal on pungad, silmad. Sibul-muundunud võsu, millel on vars lühenenud ja muundunud sibulakannaks. Sellele kinnituvad lehed, sibulasoomused. Seal talletuvad varuained.
kaitsevad pungas olevaid varre- ja lehe- või ka õiealgmeid kuivamise ja külma eest. Pungast võib alguse saada ka oks, millele järgmistel aastatel kasvavad lehed ning uued oksaharud. Ka oksad kuuluvad võsu koosseisu. Lehed ja oksad arenevad sageli taime kaenlapungadest. Kui kevadel hakkavad pungad kiiresti kasvama, siis pungasoomused lükatakse lahti ja need langevad maha. Lehepungadest arenevad lehed, õiepungadest õied taimed lehtivad ja õitsevad. Kõik külgpungad siiski ei paisu ja ei avane. Osa külgpungadest jäävad püsima, ilma et nad edasi areneksid. Neid pungi nimetatakse uinupungadeks. Maa-alused muundunud võsud ehk võsu muudendid on iseloomulikud vaid mitmeaastastele rohttaimedele ehk püsikutele. Sügisel kuivavad nende maapealsed varred ja lehed ära. Püsikutel talvitub siis ainult maa-alune võsu muudend. Maa- alune võsu muudend on ka varuainete säilituspaigaks. Nende varuainete mõjul
õitsemisel, oleneb tulevane saak suurel määral õitsemise ajal valitsevast ilmastikust. Astelpaju õitseb meil tavaliselt maikuu esimeses dekaadis, jahedamate ilmade tõttu võib õitsemine lükkuda ka kuu teise dekaadi. Ta õitseb veidi enne lehtimist. Tolmlemiseks kõige soodsamad on päikesepaistelised ja vaikse tuulega ilmad. Sel juhul on küllaldase arvu isastaimede olemasolu korral sügisel ka korralik saak kindlustatud. Pärast õitsemist astelpajud lehtivad ja algab võrsete intensiivne kasv. Astelpaju vili Astelpaju vili on marjataoline luuvili, mille sees on enamasti üks pruunikasmust seeme. Värvuselt võivad viljad olla kas kollased, oranzid, oranzikas-punased või punased. Hariliku astelpaju viljad on oma kujult erinevad kerakujulised, silindrilised, ovaalsed ja isegi korrapäratud. Viljad kinnituvad võrse alumistele sõlmedele ja asuvad tihedas kogumikus ümber oksa, mistõttu nende korjamine on suuresti takistatud.
Kiirguse korduv peegeldumine lumepinna ja pilvede vahel annab lumekatte korral langevale summaarsele kiirgusele kuni kaks korda lisa. Lume vähenemise ja sellest tuleneva albeedo vähenemise tõttu on talved muutunud Eestis pimedamaks see on käesoleva loo autori leitud kliimamuutuste uus ilming. Pimedad talved tekitavad depressiooni koos tagajärgedega, mis annavad tööd ka meditsiini ja päästetöötajatele. Seevastu saab jälle varakult põllule minna, puud ja põõsadki lehtivad varem. Muutusi on täheldatud ka lindude rändes, osa tiivulistest hakkab varem pesa ehitama ja hauduma, sest nende toit tõugud ja putukad muutub varem aktiivseks. Maksimumtemperatuuride kasv näiteks Vahemere ääres võib aga kahjustada sealset turismi. Sagenenud on vihmasajud KeskEuroopas. Märgatavalt on sulanud ja taandunud liustikud Alpides ja sagenenud uputused Euroopas. Näib, et ilm on oma märklauaks võtnud ka meteoroloogia ja meteoroloogidega seonduva
põhjustavad koore erisugust värvust ökoloogilised tingimused. Juba ammu on märgatud, et kõik haavad ei lehti kevaditi ühel ajal: eri aastatel kestab lehtimine ühest kuni kolme nädalani. Tõenäoliselt oleneb see mitme ilmastikuteguri koosmõjust, pealegi reageerivad eri puhkemisajaga haavad (ka eri isendid) ilmastikuoludele isemoodi. Vaatlusaastatel (1972–1983) selgus aga, et iga puu säilitab aastate jooksul oma isikupära: varapuhkevad lehtivad alati enne põhiosa, ka hiljem puhkevad alati samad puud. Kõigil vaatlusaastatel lehtis enamik (74%) puudest kolme-nelja päeva jooksul. Siiski pole eri puhkemisajaga haabade vahel selget piiri, seetõttu ei saa lehtimise aega käsitleda olulise taksonoomilise tunnusena. Hiidhaab. Omaette suursündmus oli 1935. aastal, kui Helge Nilsson-Ehle avastas Rootsis triploidse haava [7]. Peale kiirema kasvu osutus triploidne haab (kromosoomide arv somaatilistes rakkudes
= - iCRT 45. Milline kasu võiks taimel olla kavitatsiooni toimumisest? Paljudes ringsoonelistes puudes toimub aasta lõpus külmade saabudes kavitatsioon kui õhumullid väljuvad külmuvast veest. Kevadel vedelikusammas nendes soontes ei taastu. Vee liikumine saab sellistes puudes toimuda uues kevadel moodustunud puidus. Seetõttu sellised puud lehtivad hilja (tamm, saar, jalakas jne.). Ka hajussoonelistes puudes võib talvel veetustumise tingimustes toimuda kavitatsioon, kuid kevadel õhumullid juhtsoontes kaovad kui tegemist on veetustumise suhtes tolerantsete taimedega 46. Juurerõhu suurus ja tekkimise põhjus taimedes vee liikumist võivad põhjustada nii juurtes paiknev lükkav jõud nn. juurerõhk kui ka lehtedes paiknev tõmbav jõud transpiratsioon
annaabi.ee 
