vesi äkki roheliseks.) Pleurokokk · On kohastunud eluks õhu käes. · Elab puutüvedel, kivimüüridel, moodustades rohelise kirme. · Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, vees ta hukkub. · Umbes sama suur kui klorella. · Suurus sõltub raku vanusest ja keskkonnatingimustest. · Kujult on selle rakud ümarad, paksu tselluloosse kestaga (kaitseb kuivamise eest). · Paljuneb ainult pooldudes e. vegetatiivselt (Aprillikuus, kui puud pole veel lehtinud, lähevad tüved roheliseks, st., et pleurokokid paljunevad intensiivselt. Kerasviburlane · Elab koloonias, mis on umbes nööpnõela suurune st. palja silmaga nähtav. · Keraja koloonia moodustavad kümned tuhanded pirnikujulised kahe viburiga rakud, mis sarnanevad koppvetikatele. · Kerasviburlased paiknevad kolooniate välispinnal, sest sees on poolvedel sültjas aine. Koloonias on nad ühendatud tsütoplasmaväätidega (See aitab neil koos töötada, et nad
lumeta pikaajaliselt alla -20⁰ Istutamine • Kultuurosale tekkivad juured muudavad vanema roosi suhteliselt külmaõrnemaks • Hästi hooldatud vanal roosil lõigatakse kevaditi pookekohast kõik vanad tüükad täielikult välja (noorendamine) • Roosipõõsaste iga Eestis: peenraroosid 8-12 a, väänroosid 12-20 a, pargiroosid 20-30 a, tüviroosid 6-8 a Istutamine • Kui paljasjuursed võime istutada juba aprillilõpul, siis lehtinud konteineristikud on soovitav avamaale istutada alles 15-20 mai paiku, kui öökülmad on möödas • Potis või kiletopsist välja võttes ei tohi juuri vigastada ega laiali kiskuda • Juurestik ja maapealne osa peavad olema tasakaalus • Roosipõõsaste ümberistutamiseks sobib aprilli lõpp või september ja kuni 5a. Rooside lõikamine • Puitunud võrsete eluiga on peenraroosidel 2-4, pargiroosidel 4-8 aastat • Eristatakse: 1. kevadine sanitaar- ja
(äike) 6. Siidilõngast seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal? (vikerkaar) 7. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (pääsuke) 8. Öötöö, päevatöö, käbedam kui käsitöö? (pääsukese pesaehitamine) 9. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (sipelgapesa) 10. Talvel paljas, suil haljas? (lehtpuu) 11. Valge poiss, rohelised juuksed? (lehtinud kask) 12. Mitmet karva viiruline, kena lint ja triibuline? (vikerkaar) 13. Virvipuu, värvipuu, üle metsa loogapuu? (vikerkaar) 14. Mitmet karva viiruline, kena lint ja triibuline? (vikerkaar) 15. Hiire teerada ümber toa? (räästatilgad) 16. Lõika pea, võta süda, anna juua, hakkab rääkima? (pajupill) 17. Suvel magab, talvel töös? (regi) 18. Kuhja luuakse, aha kuhja loojat ei näe
annaabi.ee 
