isegi üle 1400 kg. Aastal 1800 alustatud ristamise ja selektiivse aretustegevuse tulemusel saadi kaasaegse välimusega tõug. Esimene tõuraamat aastal 1846. Praegusel ajal üks levinumaid lihaveisetõuge.(Hereford) Värvuselt on herefordi veised tumepunased, pea, kõht, osaliselt selg, jalgade alaosa ja sabatutt aga on valged. On olemas nii sarvedega kui ka nudisid hereforde. Põhja- Ameerikas aretatud tüüp on suuremat kasvu ning teda kasvatatakse praegu Soomes. Sünnimass on lehmvasikatel 39 kg ja pullvasikatel 41 kg, aastaste lehmikute kehamass on 365 kg ja pullmullikatel 487 kg (Soome lihaveiste 2000. a jõudluskontrolli andmed). Täiskasvanud pullide kehamass ulatub 800...1000 kg-ni, täiskasvanud lehmade oma 550...700 (mõningail juhtudel kuni 900 kg). Seda peetakse keskmise suurusega tõuks. Herefordid kohanevad igasugustes kliimatingimustes hästi. Seda tõugu veised on levinud Kanadas, USA-s, Mehhikos, Austraalias, Euroopas, peaaegu kogu maailmas
K Pangakonto (bilanss) Taastootmisprotsessi tulemusena saadud bioloogiline vara ja koristuse tulemusena saadud põllumajanduslik toodang võetakse arvele selle õiglases väärtuses, millest on lahutatud eeldatavad müügikulud, siis on õiglaseks väärtuseks hind, millega sõltumatu osapool oleks valmis seda vara ostma (turuhind) (Vooro, 2011, lk 18). Näiteks Aasta jooksul sündis 20 lehma. Ühe lehmvasika turuhind on 50 €. Turuväärtus seega lehmvasikatel 20 x 50= 1000 €. Raamatupidamiskanne vasikate arvelevõtmisel oli: D Bioloogilised varad (lehmvasikad) põhivara (bilanss) K Kasum bioloogilise põhivara väärtuse kasvust (kasumiaruanne) Koristatud põllumajandustoodang võetakse arvele varuna ning edaspidisel kajastamisel rakendatakse sellele juba varude arvestuse põhimõtteid (Vooro, 2014, lk 6). Teatud olukordades võib ilmneda, et bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel ei ole õiglast väärtust
Puljongit hinnatakse lõhna, värvuse ja maitse järgi analoogiliselt lihaga. 29. LIHAJÕUDLUST MÕJUTAVAD TEGURID. Vasika sünnimass ja selle seos massi-iibega.. Sugupoole seos söödaväärindusega. Majanduslikult tähtsaim näitaja on sööda- ja proteiini(valgu)kulu 1 kg massi-iibe kohta, mida nimetatakse söödaväärinduseks. Pull- ja lehmvasikate söödaväärindus on esimesel elukuul peaaegu võrdne. Teisel poolaastal on pullvasikate söödaväärindus juba märksa parem kui lehmvasikatel. Intensiivse söötmise korral on pullvasikate massi-iive tunduvalt suurem ja söödaväärindus märksa parem kui lehmvasikatel. Söötmine. mõjutb oluliselt veiseliha toodangut ja selle kvaliteeti. Täisväärtusliku ja tasakaalustatud ratsiooniga söötes kasutatakse ära veiste maksimaalne lihatootmisvõime. Veiseid tuleb sööta nii, et oleks tagatud kehamassi maksimaalselt kiire juurdekasv, nõutav lihakvaliteet ja võimalikult madal toodangu omahind. Intensiivnuum ja mõõdukas nuum
Puljongit hinnatakse lõhna, värvuse ja maitse järgi analoogiliselt lihaga. 29. LIHAJÕUDLUST MÕJUTAVAD TEGURID. Vasika sünnimass ja selle seos massi-iibega.. Sugupoole seos söödaväärindusega. Majanduslikult tähtsaim näitaja on sööda- ja proteiini(valgu)kulu 1 kg massi-iibe kohta, mida nimetatakse söödaväärinduseks. Pull- ja lehmvasikate söödaväärindus on esimesel elukuul peaaegu võrdne. Teisel poolaastal on pullvasikate söödaväärindus juba märksa parem kui lehmvasikatel. Intensiivse söötmise korral on pullvasikate massi-iive tunduvalt suurem ja söödaväärindus märksa parem kui lehmvasikatel. Söötmine. mõjutb oluliselt veiseliha toodangut ja selle kvaliteeti. Täisväärtusliku ja tasakaalustatud ratsiooniga söötes kasutatakse ära veiste maksimaalne lihatootmisvõime. Veiseid tuleb sööta nii, et oleks tagatud kehamassi maksimaalselt kiire juurdekasv, nõutav lihakvaliteet ja võimalikult madal toodangu omahind. Intensiivnuum ja mõõdukas nuum
annaabi.ee 
