olnud allergilised. Allergiat võib põhjustada iga organismi sattunud loomne ja taimne valk. Seepärast on võimalike allergeenide loetelu pikk. Taimseteks allergiatekitajateks võivad olla kõik teraviljad, välja arvatud tatar. Kaunviljadest tekitavad kõige harvem allergiat herned, sagedamini aga uba, lääts, maapähkel ja sojauba. Lehmapiimaallergia. Lehmapiima ei talu 2-5 imikut sajast. Allergia risk väheneb oluliselt, kui laps saab pikka aega rinnapiima. Lehmapiimaallergiast kasvavad lapsed 1.-2. eluaasta jooksul välja. 2. eluaastal võib hakata andma hapendatud piimatooteid, mida laps talub paremini kui rõõska piima. Munaallergia. Ülitundlikkust tekitab munavalge. Kollasel on vähem allergiat tekitavat toimet ning muna keetmisel see väheneb veelgi. Munavalget võib anda alles aastasele lapsele. Kui lapsel on munaallergia, tuleb muna söömisest täielikult loobuda. Kui muna ei kannata rinnalaps, siis peab ka ema muna söömisest loobuma
püreesupp puding Lihakaste* margariin* muna asendajad* pakisupid salatikaste* viinerid* jäätis serbett kreemid maiustused, sh sokolaad* Küpsetised (koogid, leib, sai, küpsised, vahvlid, pannkoogid, pirukad). Mida teha piimaallergia korral? 6 Parim viis hoiduda lehmapiimaallergiast on toita last võimalikult kaua rinnapiimaga. Kui imikul on piimaallergia ja ema ei saa mingil põhjusel imetada, tuleks anda spetsiaalset rinnapiimaasendajat lehmapiimavalgu hüdrolüsaati. Neid on kahte sorti. · Kaseiinil põhinevad täielikult hüdrolüüsitud segud (Nutramigen, Alimentum, Pregestemil); · Vadakul põhinevad segud (Nutrion-Pepti, Profylac, Hypolac, Alfa Re, Nutrilon, Pepti- Junoor).
Toiduallergia kliinilised nähud avalduvad eelkõige hingamisteedes, seedekanalis, nahal. Hingamisteede vaevused väljenduvad aevastamise ja nohuna, huuled, keel ning suulagi võivad sügeleda ja tursuda. Toiduallergia võib väljenduda ka astmahoogudes, kuid toiduallergia ei ole bronhiaalastma üldine põhjus. Nahanähud avalduvad dermatiidi või muude urtikaarset tüüpi löövetena. Peamised seedekanali vaevused avalduvad oksendamise ja kõhulahtisusena. Imikutel on see peamiselt tingitud lehmapiimaallergiast. Rase peab toituma mitmekülgselt, et tagada organismi varustamine kõigi vajalike toitainetega. Rinnapiima imendub ka alkohol, ravimid, lisaained, saasteained. Seepärast peab imetav ema olema eriti tähelepanelik oma toidu valikul. Teaduslik tõendus imiku toitmise ja allergiliste nähtude vahel on vastuoluline. Üldiselt siiski arvatakse, et rinnapiim võib teatud kaitset anda. Uuringud viitavad, et kõrge riskiga elanikkonnas uute toitudega tutvustamine