Suuremais linnades on olemas sünnitusasutused. Ei ole isegi niisugust asutist olemas, kuhu vallasemad võiksid minna ja jääda emakssaamise aega ootama. Selle järeldusel- abordid ja lapse hukkamised- on alalised nähtused. Ämmaemandaid on linnades küllaldaselt, kuid maal neid ei jätku. Piimaköögid ja lastepiim Laste piim peab värske ja puhas olema. Selle piima tootmisel olid väga suured nõudmised (lüpsik läbikeedetud, lüpsja puhta põlle ja pestud kätega, lehmalaut puhas, lehma udar pestud jne.). Piim tuleb kohe ära jahutada ja parajaisse pudeleisse kallata, mis õhukindlalt korgitakse. Piimas ei tohi mitte alla 3% rasva olla. Piima toodeti suurelt jaolt nõuande-kohtade tarvis. Seda jagasid arstid. Sõimed ehk päevakodud Majandusliku kitsikuse survel on paljud emad sunnitud tööl käima. Nendele emadele tahavad sõimed appi tulla ja nende lapsi sel ajal hoida, kui emad ise tööl. Sõimedesse võetakse lapsi kuni 3 aasta vanuseni vastu.
· Sellisel laudal paikneb söödalava vahetult loomade lamamisala kõrval · Päevane allapanuvajadus on 10...15 kg looma kohta · Kui eeldame, et lehm toodab ööpäevas 50 liitrit sõnnikut ja virtsa, tekib kuus 2...2,2 m3 kinnitallatud tahkesõnnikut · Kui lamamisala pindala on looma kohta 6 m2, kasvab sõnnikukiht kuus 33...35 cm · Ühe alaga sügavallapanul pidamist kasutatakse vaid noorkarja ja lihaveiste pidamiseks · * Kahealaline sügavallapanuga lehmalaut · Sellises laudas saavad loomad liikuda kahel alal: söömiskäigus ja sügavallapanuga puhkealal · Söömiskäigu laius on 3...4 m. Söömiskäiku tuleb puhastada vähemalt üks kord päevas, lamamisalalt veetakse sõnnik välja 1...2 korda aastas · Lauda sügavallapanuala ise on nagu katusega sõnnikuhoidla, mis peaks mahutama kogu talveperioodi sõnniku · Talveperioodil kasvab sügavallapanukiht 1,2...1,5 m paksuseks (põhu kogus 10 kg looma kohta päevas)
Sellisel laudal paikneb söödalava vahetult loomade lamamisala kõrval. Päevane allapanuväljendus on 10...15 kg looma kohta. Kui eeldame, et lehm toodab ööpäevas 50 liitrit sõnnikut ja virtsa, tekib kuus 2...2,2 m kinnitallatud tahkesõnnikut. Kui lamamisala pindala on looma kohta 6 m, kasvab sõnnikukiht kuus 33...35 sm. Ühe alaga sügavallapanul pidamist kasutatakse vaid noorkarja ja lihaveiste pidamiseks. · Kahealaline sügavallapanuga lehmalaut Sellises laudas saavad loomad liikuda kahel ajal: söömiskäigus ja sügavallapanuga puhkealal. Söömiskäigu laius on 3...4 m. Söömiskäiku tuleb puhastada vähemalt üks kord päevas, lamamisalalt veetakse sõnnik välja 1...2 korda aastas. Lauda sügavallapanuala ise on nagu katusega sõnnikuhoidla, mis peaks mahutama kogu talveperioodi sõnniku. Talveperioodil kasvab sügavallapanukiht 1,2...1,5 m paksuseks( põhu kogus 10 kg looma kohta päevas)
annaabi.ee 
