on puu pidevas 1 suunse koormuse all ja tulemuseks on puidu rakuehituse muutused tüves moodustab ränipuit. Männil on omadus koguda vaiku teatud puu ossa seda nimetatakse tõrvaks. Paremhüüm koerakkud toodavad vaiku,sobib tule hakkatuseks. KUUSK Estis harilis kuusk maailmas umbes 40 milj -liigid: must kuusk jt kuusk on küpspuit-südamikupuit ei erine värvusest kooreähedusest puidukihist. Kuusepuit on pehme jääb alla männile,lehisele küllalt kaua püsiv kergesti töödeldav.Puit on valge,kollaka või roosaka varjundiga,oksad väga kõvad.Puitu kasutatakse ehituses. Väga heade kõlaomaduste tättu kasutatakse klaverite ja keelpillide kõlakastide valmisamisel. Kuusk on tooraineks paberi-kinofilmide,tehissiidi ja tsellofaani tootmisel. Küttepuiduna väga väärtuslik.Puuduseks on et ei suuda niiskes ega kuivas kasvada.teda ohustavad kevadised öökülmad. LEHTPUID SAAB JAGADA: A:kõvad,poolkõvad,pehmed
pinastri), Kuuse- juureürask (Hylastes cunicularius, kahjustavad istutatud okaspuutaimede (eriti kuuse) Kuusel: Suur-pahktäi (Adelges (Sacciphantes) abietis) käbikujuline pahk võrse tüvekeste maapinnalähedast osa ja peajuurt), Männi-juureürask (Hylastes brunneus), alusel. Roheline pahktäi (Adelges viridis) käbikujuline pahk võrsel, täid rändavad Tähnikpihklane (Pissodes castaneus), Männi-koorelutikas (Aradus cinnamomeus) lehisele. Lehise-pahktäi (Adelges laricis) võrse tipus ümar pahk, avaneb suvel, täid rändavad lehisele.Väike-pahktäi (Adelges tardus) võrse tipus hele ümar pahk, mis Pungade ja võrsete kahjurid (enamasti pisiliblikate röövikuid, üldiselt nende avaneb sügisel. kahjustused väheolulised, kuuskedel kahjustus tühine mändidel kahjustab eelkõige
60-90-aastastel puudel. Seemned on 5-7mm, tiib 20-25mm pikk. 1000 seemne mass on 16-24g. Täisteralisus on puistutes ja gruppides hea (u 80-90%). Eestis looduslikult uuendust pole andnud. Puidus on maltspuit kollakas ja lülipuit punakaspruun. Suure vaigusisalduse tõttu on puidu tihedus 670kg/m3 , puidu põlevus hea ja teda ka vaigutatakse. Puit kuivab hästi, on hea töödeldavusega ja ta kahanemine on kuivamisel väike. Mädanemiskindliselt on ta lähedane lehisele. Kuna musta männi puistuid on Euroopas vähe, siis pole tema puidu majanduslik tähtsus suur. 4 Musta männi puhul on peamine keskkonnakaitseline tähtsus mägedes ja haljastuslik tähtsus asulates, sest ta on tolerantne linnatingimuste suhtes. Parkides kasvatatakse seda puud üksikpuudena ja väiksemate või suurtemate gruppidena.
väike.(A.balsamea;A sibirica) B)Koor paksenb vanemas eas tunduvalt.Puidu tihedus suur. (A.alba;A.concolor) Tsuugad on igihaljad keskmised ja suured puud,mille käbid on suuruselt sarnased Tsuuga Tsuga lehisele ja puit kuusele.Koor õhuke ja pikkisuunas madalate lõhedega ,mis vanusega süvenevad. Keskmised kuni väga kõrged puud mille koores on noores eas vaigumahutid ,hiljem Ebatsuuga Pseudotsuga muutub aga koor paksuks ja lõheliseks korbaks.Pundad koonilised ja vaiguta.
annaabi.ee 
