või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele. Majaseenteks nimetatakse puitu lagundavaid seeni, mis on võimelised arenema hoonetes. Mõned majaseentest meie kliimavöötmes vabas looduses ei esine. Seega võib järeldada, et seenhaigused puudutavad kõiki valdkondi, mida me ette kujutada võime. (Kõljalg, 2005) Majaseened on seened, mis kuuluvad torikulaadsete ja lehikulaadsete seltsi. Levivad kandeoste (neid kannab tuul), ühessamas hoones ka kiiresti kasvavate seeneväätide abil. Toituvad puidust, oma kasvuks vajalikku vett toodavad ise. Majaseentest nakatub ainult ebapiisavalt kuivatatud või hoonete väära ehitamise ja kasutamise tagajärjel niiskunud puit, nendest hoidumiseks ehitatakse hoone kuivast ja antiseptikumiga töödeldud puidust ning välditakse niiskuse kogunemisest hoonesse. Kahjustatud hooneosad ja
juurekarvad puuduvad. Niisugune mükoriisa esineb 3% seemnetaimedest, enamasti puudel. Mükoriisa moodustajateks on kandseened (Basidiomycetes), lehikulaadsete (Agaricales) seltsi kuuluvad puravikud (Boletus), pilvikud (Russula), riisikad (Lactarius) jt. Ektotroofse mükoriisa alatüübina võib eristada ekto-endotroofset mükoriisat, kus osa hüüfe on
Tõrje on välja ja hooldusraie järel kasvuainete tootmine raiuda ja põletada! Kuuse-ebapuidik intensiivistub. Heterokarüootsed ei ole kübarad poolringjad, vahel mitu tükki ühel geneetiliselt identsed, aga homokarüootsed alused, 1-2cm paksused ja kuni 10cm on. Juurepess sõltub: vaata ,,juurepessu laiused, ülakülg pehmelt karvane, ebatasane, kahjustused" Külmaseen kuulub punakaspruun, seeneliha pruun vamjas, lehikulaadsete hulka. *Ohtlik juuremädaniku hümenofoor kiuline ja sitke. Torukesed kuni tekitaja *suudab nakatada nii nõrku kui 8mm pikkused, poorid roostepruunid, terveid puid: tunnused: 1)moodustab asetsevad ebakorrapäraselt kuid mitte võimsaid risomorfe, mis võivad olla kuni laburüntjad. Põhjustab tüvede alaosas 20m pikad. 2)koore alla moodustab juurekaelast kõrgemal kirjut