46. Korgikikkapuu sama kui eelmine aga tiivad on pikemad (vt joonis) 47. Harilik lodjapuu (ära aja sireliga segi!) pungad on kilpkonnakujulised, oksa ülemine osa on surnud 48. Villane lodjapuu sibulakujuline õisik, ei ole pungasoomuseid. 49. Sinine kuslapuu kolm punga koos (ümarad) 50. Tatari kuslapuu pungad on kahekaupa, koor on hall-hõbedane. 51. Harilik hobukastan suured lehearmid ja väga suur tipupung. 52. Jaapani juudapuu lehik ilusad punased pungad, läikivad. Koor on pruun. Pung meenutab küünist ja liibub vastu oksa, väga väike pung. 53. Punane leeder spetsiifiline lõhn, paks ja helepruun-hallikas oks. Säsiosa on pruun. Punga all on suur kolmnurk 54. Must leeder säsi osa on valge, muidu eelmisega sarnane. 55. Amuuri korgipuu puit on kollane, hobuseraua kuju punga ümber. 56. Kare deutsia seest õõnes toru , ilma säsita, kasvõi puhu sisse. Kollakas oks on sile. 57
C-vitamiinirikas, söödav PLOOMIPUU Prunus' Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- väga dekoratiivne 7 Puu võra- munaja kujuga Lehed- elleptilised või äraspidimunajad, tömbid või terava tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised ja pehmekarvased Õied- valged, paiknevad üksikult või sarkjate kimpudena, Viljad- luuvili, punakas, kollakas, violetne JUUDAPUU (LEHIK) Cercis Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Meil haljastuslikku väärtust ei oma Puu võra- Lehed- vahelduvad, lihtlehed, teravaservaga, neerjad Õied- dekoratiivsed, Viljad- lame, piklik kaun KULDVIHM Laburnum Mullastik- lubjarikas Niiskus- Valgus- päiksepaistelistel Haljastusväärtus- dekoratiivne Puu võra- Lehed- kolmetised liitlehed Õied- pikkades rippuvates või püstistes kobarates, kollased Viljad- kuni 10 cm pikad kaunad. Mürgised LUUDPÕÕSAS Cytisus
13. Perekonnanimesid on uurinud Eisen, Saareste, Mägiste, Leesment+Tilk, Tarand+Rajandi, Must, Henno. 14. 8. Loomanimed. Kirjandustegelaste nimed. Äri- ja tootenimed. Marginimed. 15. 1950ndatel pandi selliseid nimesid: Lehmadele antakse nimesid tunnuste või iseloomulike omaduste, sünniaja ja -koha, taimede, värvi järgi. Võidakse panna ka inimeste nimesid, nt Anu, Epu, Eeri, Silva, Tiiu. Tihtipeale on neil -k lõpp, nt Mustik, Lehik, Aavik, Kirjak, Meelik, Tillu, Eesik, Pühik, Jaanik, Jõulik, Nurmik. Hobuseid kutsutakse tavaliselt karva värvi järgi, nt Hall või Hallu, Kimmel, Raudjas, Võik. Nimed on juhuslikud üldiselt: Kuller, Noole, Lennuk, Aatom. Ka inimese nimesid pannakse hobustele: Aadu, Esku, Tiiu. Koerte nimesid antakse karva järgi: Karu, Krants, Muri, Valdi. Väliste tunnuste järgi Kiki, Mopsi, Murra, Pitsu (špits), Vudi. Kasutatakse ka inimeste nimesid: Tommi, Hannibal, Reks.
Vili on ploomi- või kerakujuline luuvili. Majanduslikult suurema tähtsusega on harilik õlipuu. Vilja värvus on algul roheline, seejärel kollane, lilla ja valminult must. Sisaldab kuni 70% rasva. Rohelisi vilju tarvitatakse toiduks soolatult, musti peamiselt marineeritult ning küpsetest viljadest saadakse pressimisel väärtuslikku oliivõli. 5.13. Seened Seened on alamad taimed. Nad ei sisalda klorofülli ja paljunevad eoste abil. Olenevalt sellest, kus eosed asuvad liigitatakse toru-, lehik-, narmas- ja kottseenteks. Seened sisaldavad 2...7% valku, kuni 1% rasva, 1% süsivesikuid (seenesuhkrut), 1% mineraalaineid, mitmesuguseid vitamiine, sealhulgas ka D-vitamiini, kuigi väikestes kogustes. Eriti hinnatakse ekstraktiivaineid, mis annavad seentele iseloomuliku maitse ja lõhna. Paremateks loetakse noori seeni. Seente liike on arvukalt ja enamik neist on söödavad. Mittesöödavate hulgas on ka väga mürgiseid (roheline ja valge kärbseseen).
annaabi.ee 
