See on ka üks põhjustest, miks lehtpuude lehevaris laguneb reeglina kiiremini, kui okaspuude (kuusk) okkavaris. Puuliikidest suurima positiivse mõjuga mullatekkeprotsessidele on Eesti tingimustes lepad ja seda tänu lämmastikusidumisvõimele. b) mõju juurte kaudu: Mets avaldab olulist mõju mullale ka puude juurestike kaudu. Metsamullad on tunduvalt tihedamalt juurestatud kui põllumullad. Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained sarnaselt lehevarisele ja need lähevad mulla koostisse. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) oluliseks lämmastiku allikaks mullas. Kuid juurte lagunemine on võrreldes lehelagunemisega oluliselt pikemaajalisem protsess. Surnud juurte kõdunemisel tekkinud juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on võrreldes sama liiki põllumuldadega kobedamad ning suure vee- ja õhumahutavusega. Toitainete paremaks omastamiseks eritavad puud nn
lagunemise tõttu tekib tugev toorhuumuse kiht, moodustunud orgaanilised happed muudavad keskkonna happelisemaks ja muld võib leetuda. Mõju juurte kaudu Puud võtavad valdava osa toitainetest peente juurte kaudu. Puistu peente juurte biomass on väga dünaamiline suurus, sest igal aastal produtseeritakse uusi juuri juurde ja mingi osa vanematest peentest juurtest ka sureb, mille tulemusena tekib mulda nn. juurevaris. Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained sarnaselt lehevarisele ja need lähevad mulla koostisse. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) oluliseks lämmastiku allikaks mullas. Kuid juurte lagunemine on võrreldes lehelagunemisega oluliselt pikemaajalisem protsess. Surnud juurte kõdunemisel tekkinud juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on võrreldes sama liiki põllumuldadega kobedamad ning suure vee- ja õhumahutavusega
Kõdu lagunemise kiirus (osa kõdust 3. Metsa ülestöötamine kallineb 15-20%, igal aastal neid ka sureb, tekib nn. juurevaris. mineraliseerub, osa muutub huumuseks) oleneb 4. Saadava materjali hind väheneb 5-15%. Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained mikroorganismide, mullafauna ja -floora 5. Tormialadel võib kiireneda soostumine sarnaselt lehevarisele ja vabanenud toitained koosseisust ja nende elutingimustest, millest (transpiratsiooni vähenemine). 6.-7. august 1967.a. lähevad mulla koostisse. tähtsamad on: tabas Eestit erakordselt tugev torm, mida tuntakse Mikrokliima- Keskkonnatingimused (temp. 1) õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4) Eesti metsanduses augustitormi e
Hinnanguliselt võib maismaa globaalsest biomassi netoproduktsioonist kuluda kuni 33% peente juurte moodustamiseks (Jackson et al., 1997). Peente juurte biomassi ja produktsiooni hindamine on metoodiliselt keeruline, sest tegemist on väga kiiresti muutuvate ja samas raskesti mõõdetavate suurustega. Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained sarnaselt lehevarisele ja need lähevad mulla koostisse. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) oluliseks lämmastiku allikaks mullas. Kuid juurte lagunemine on võrreldes lehelagunemisega oluliselt pikemaajalisem protsess. Surnud juurte kõdunemisel tekkinud juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on võrreldes sama liiki
annaabi.ee 
