Täiskasvanud röövik laskub niidi abil maapinnale, kus poeb mulda, valmistab kookoni ja nukkub. Üks röövik kahjustab 6...7 marja. Vaarika-klaastiib muneb juurekaelale või maapinnale. Röövik närib end varre sisse ja kaevandab säsis, sisenemiskohale tekib pahk. Talvitub röövikuna varres, kevadel jätkab toitumist. Enne nukkumist närib avause liblika jaoks. Varred murduvad, võrsed kuivavad. Kiletiivalised. Lehevaablased. Kollane karusmarja-lehevaablane - ebaröövik talvitub mullas, varakevadel nukkub. Kevadel algab lendlus ja munetakse lehtede alumisele küljele. Koorunud vastsed elavad koloonias ja toituvad põõsaste sees, seetõttu võib esimene pk jääda märkamatuks. Siis lähevad mulda nukkuma, paari nädala pärast ilmuvad teise pk valmikud, munevad uuesti sama põõsa lehtedele. Teine pk arvukam, suurem kahjustus. Teine pk võib põõsa vaid paari päevaga süüa täiesti raagu. Kahetiivalised. Pahksääsklased
Tiibadega ja hüppejalgadega putukad. 15. Sibulakärbes (lk98) Kahjustaja vagel 16. Sibulakoi - (lk99) Kahjstab sibula pealseid, teeb käikusid. 17. Õunapuu-õielõikaja (lk99) Valmik. Kärsga mardikas. Kahjstajad on vastne ja valmik 18. Õunamähkus (lk100) 19. Pirni lehekirp (lk102). Pritsida. Voi peab olema pikka meelega ja ootama lihtsalt. Kahjstatud vljade kogumine ja hävitamine. 20. Ploomimähkur (lk103) Tumepruunide eestiibadega 21. Kollane lehevaablane (lk) Karusmarja. Järgmine aasta kasvab põõsas ikkagi. 22. Sõstra-kublatäi pole midagi vaja nende vastu teha. 23. Sõstra-pahklest (lk107) Ümarad pungad. Korjata ja põletada, hävitada. 24. Maasika-närbuss (lk109). Taimed moondunud kasvuga, väikesed. Tõrjeks istikute töötlemine. Peiulill mulla parandamiseks. Kasvukord. 25. Nälkjas (lk110) Korjame kokku. Niidame muru, Võsa ei lase tekkida. Näljad armastavad niiskust. 26. Vaarikamardikas (lk112)
Sügisel liiguvad väikesed nümfid vartele ja okstele, kus nad talvituvad. Nad jätkavad toitumist kevadel ja saavad suguküpseks sama aasta aprillist juunini. Üks põlvkond aastas Tõrje: Kahjustatud oksad lõigake välja ja põletage. Tegutsevad just tihedavõralistel puudel-põõsastel, seega on oluline nende õigeaegne hooldus. Terve istutusmaterjal. Kollane karusmarja- lehevaablane – Nematus ribesii Valmik 7...8 mm pikkune Lendlus karusmarja õitsemise ajal. Muneb rohkem põõsa keskel olevatele lehtedele, lehe alumisele küljele leheroodude kõrvale 30...40 muna. Ebaröövikud roodavad lehti algul alumiselt küljelt, siis söövad lehtedesse mulke ning lõpuks jäävad järele ainult rootsud. Nukkuvad põõsa all kõdus kookonis. Esimese põlvkonna ebaröövikud kahjustavad enamasti mai lõpul ja juunis
annaabi.ee 
