aastaselt, emased 14-aastaselt. Tuur rändab suve algul tihti merest enam kui 1000 km kaugusele piki jõgesid sigima. Muneb 800 000...2 400 000 tumehalli kleepuvat muna, mis kleepuvad kivide külge. Roheline kaksikhammas Liigikirjeldus Kaksikhammaliste sugukonda kuuluv sammaltaim. Lehed 1-3 cmon jäigad, kõrgune. vahel isegi torujalt kokku rullunud Kergesti murduvate lehetippudega. Elupaik Roheline kaksikhammas asustab enamasti niiskeid sega- või lehtmetsi, kasvades tüvede põhja-, kirde- või idaküljel. Eestis kasvab enamasti tammedel. Liigile on oluline suhteliselt valgusküllane, kuid kõrge õhuniiskusega metsakooslus. Levik Eestis Ohustatus Eestis on ta alates 1994. a. II kaitsekategoorias. Alates 2008. aastast kuulub ta Eesti ohustatud liikide punase nimestiku ohulähedaste liikide kategooriasse.
Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersamblad ja helviksamblad, millel ei ole eristunud lehti, tallustaimed. Ja lehtsamblad, millel on nii lehed kui varred. Helviksammal(maksasammal)- Eestis helvik. Kasvab niisketes kohtades.
..4 m kõrguse lopsakakasvulise põõsa kodumaa on Kesk- ja põhjapoolne Lõuna-Euroopa kuni Lääne-Aasia, kuid ta on meil laialt naturaliseerunud. Kasvab kõikjal, kuhu linnud on seemneid levitanud; prahipaikades, hoovides, majaseinte ääres, teede servades, põllupeenardel, metsalagendikel, metsistunud parkides jne. Võrsed: helepruunid, peened, looklevad, siledad, säsi helepruun. Lehed: tavaliselt (3) 5-7 lehekesega, elliptilised kuni piklikmunajad, 5......8 x 3.....4 cm, pikalt teritunud lehetippudega, lühirootsulised, jämesaagja servaga, pealt mattrohelised, alt heledamad, varapuhkevad. Õied: kollakasvalged, püstised kuni 8 cm pikkused pöörisjad õisikud, V. Viljad: kuni 5 mm läbimõõdus, 3 luuseemnega, leekivpunased, 1000 seemne kaal 2...3 gr., Punane l. on kiirekasvuline ja vähenõudlik liik. Armastab päikesevalgust, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Taimedele ei meeldi eriti lubjarikas niiske pinnas, taluvad hästi linnatingimusi ja kärpimist
kuni Lääne-Aasia, kuid ta on meil laialt naturaliseerunud. Kasvab kõikjal, kuhu linnud on seemneid levitanud; prahipaikades, hoovides, majaseinte ääres, teede servades, põllupeenardel, metsalagendikel, metsistunud parkides jne. Tsoon IV. 1596. Tunnused: Võrsed: helepruunid, peened, looklevad, siledad, säsi helepruun. Lehed: tavaliselt (3) 5-7 lehekesega, elliptilised kuni piklikmunajad, 5......8 x 3.....4 cm, pikalt teritunud lehetippudega, lühirootsulised, jämesaagja servaga, pealt mattrohelised, alt heledamad, varapuhkevad. Õied: kollakasvalged, püstised kuni 8 cm pikkused pöörisjad õisikud, V. Viljad: kuni 5 mm läbimõõdus, 3 luuseemnega, leekivpunased, 1000 seemne kaal 2...3 gr., VII-VIII. Punane l. on kiirekasvuline ja vähenõudlik liik. Armastab päikesevalgust, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Taimedele ei meeldi eriti lubjarikas niiske pinnas, taluvad hästi linnatingimusi ja kärpimist
annaabi.ee 
